Blogi

Puittuletornide ja -päevamärkide ehitamist võib pidada täiesti omaette teemaks, kuna neid peaks tegelikult lugema ajutisteks ehitisteks, ehkki mitmeid neist on ka auväärsesse ikka jõudnud. Peaaegu kõikide meie suuremate tuletornide eellasteks on olnud puidust navigatsioonimärgid. Nii oli see Ruhnus, Sõrves, Keril, Mohnil, Naissaarel ja ka Tallinnas. 19. sajandist on praeguseni säilinud vaid 1859. aastal ehitatud Suurupi alumine tuletorn ja 1892. aastal ehitatud Käsmu tuletorn.

Meremessil 2023 esitleb Eesti Meremuuseum renoveeritud klassikalist mootorpaati Carry. Pika ajalooga mahagonist lõbusõidukaatri tulevaste tööülesannete hulka kuuluvad muuseumi VIP-külaliste sõidutamine, õppereisid Tallinna lähiümbruse saartele ja sadamatesse ning meremuuseumi lastelaagrites osalejate meresõiduõpe.

195. aastat tagasi, veebruaris sündis paljude mereteemaliste raamatute autor Jules Verne (1828-1905). Jules Verne oli maailmakuulus ja legendaarne kirjanik, kellele meri polnud sugugi võõras. Rahutu reisija, tark geograaf, andekas sõnameister – kõik need mitmekülgsed tahud eksisteerisid harmooniliselt ühes  isiksuses.

8. veebruaril tähistab Tallinna Kalevi Jahtklubi oma 75. aastapäeva. Varasemalt Pirita jõealal olnud Uljaste Purjetate Ordu, mis loodi 1890. aastal, on nüüdseks kujunenud TallinnaKalevi Jahtklubiks. Selle algus on mitmete teiste…

Eesti Meremuuseumi dokumentide kogus on museaalina arvel 748 Eesti meremehe teenistuskirja ja palgaraamatut. 2022. aastal täienes Sotsiaalkindlustusameti arhiivi korrastamise järgselt dokumentide kogu suisa 372 Eesti meremehe teenistuskirja võrra. Muuseumil oli…

Eesti riikluse üks alusdokumente on 2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud Tartu rahuleping. Majandusküsimused osutusid läbirääkimistel üheks olulisimaks punktiks, sest oli ju Eesti varasem Vene impeeriumi osa ja keisririigi siia jäänud…

Jaanuaris 1973 moodustati Eesti Riikliku Meremuuseumi juurde merendusterminoloogia komisjon, mille loomise ajendiks oli merendusterminite üha kiirenev venestumine, sest Eesti Merelaevanduse ja laevade töö keeleks oli vene keel. Pikki aastaid komisjoni…

Täna 31 aastat tagasi (7. jaanuaril 1992) anti jäämurdjale Suur Tõll üle vastloodud Eesti Vabariigi laevaregistri lipupatent nr 001. Patenti üle andnud toonane Veeteede Ameti peadirektor Nathan Tõnnisson lausus tseremoonial:…

„Sillas olime koos kahe lootsiga üksnes meie, eestlased: teine tüürimees Kalle Pedak, pootsman Avo Pütsep (kes oli laeva ankru äsja jõe põhja lasknud) ja roolimees Valdur Põld. Et olukorrale pidulikkust…

235 aastat tagasi, 30. detsembril 1787 (ukj.), sündis Tallinnas kuulsa saksa näitekirjaniku August von Kotzebue teise pojana maadeavastaja Otto von Kotzebue. Ta õppis aastatel 1796–1803 Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, misjärel osales…