Puittuletornide ja -päevamärkide ehitamist võib pidada täiesti omaette teemaks, kuna neid peaks tegelikult lugema ajutisteks ehitisteks, ehkki mitmeid neist on ka auväärsesse ikka jõudnud. Peaaegu kõikide meie suuremate tuletornide eellasteks on olnud puidust navigatsioonimärgid. Nii oli see Ruhnus, Sõrves, Keril, Mohnil, Naissaarel ja ka Tallinnas. 19. sajandist on praeguseni säilinud vaid 1859. aastal ehitatud Suurupi alumine tuletorn ja 1892. aastal ehitatud Käsmu tuletorn.
Aga täna 25 aastat tagasi, 12. märtsil 1998. aastal, tuli käibele 3,6 kroonine Kunda tuletornile pühendatud postmark, tiraažiga 800 000. See oli neljas postmark Eesti tuletorne tutvustavast sarjast. Aasta hiljem aga juhtus nii, et see vana puittuletorn põles maha ja temast jäi alles vaid paekivist soklikorrus – seega on tänapäevaks Kunda tuletorni kujutis säilinud vaid vanadel fotodel ja Eesti postmargil.
Õnneks on meremuuseumi kogudes säilinud Kunda tuletorni joonised sellises mahus, et kui tulevikus tekiks kellelgi uhke plaan seda ajaloolist tuletorni füüsiliselt taastada ja üles ehitada, siis oleks see täiesti teostatav ettevõtmine, kuna kivikorrus on ilusti säilinud ja puuduv puidust osa oleks kergesti ehitatav. Oleks selleks vaid luba, raha ja soov. Milleks? No näiteks selleks, et teha sinna tuletorni pisike kohvik ja kasutada selle ajaloolise ehitise ülemist osa vaatlustornina, millest avanevad vaated Kunda lahele.
Aga täna, tuletades meelde postmargi ilmumise 25. aastapäeva, meenutaks ka Kunda tuletorni ajalugu, mis algas sellega, et 1805. aastal ehitas laevamaaklerifirma „Thomas Clayhills & Son“ Lontova (hiljem Kunda sadam) sadama ja samal aastal tekkis jõesuudmesse asula. Kunda jõe kaldale ehitati siis tulepaak, mis hõlbustas lahte sissesõitu. Kaldale rajati laohoone ja rekonstrueeriti kaks olemasolevat palkkärgkastidest sadamasilda.
Pärast Letipea tulepaagi hävimist otsustati Kunda lahte ohutu sissesõidu tagamiseks rajada Kunda jõe kõrgele kaldale navigatsioonimärgid. 1859. aastal püstitatigi siia puidust sihtmärgid, millede järgi sai vabalt sõita merel Uhtju saarte ja Selggrundi madalike vahelt läbi Kunda lahe ankruplatsile. Lahte sissesõit muutus hõlpsamaks. Märgid olid latt-tugedega puitpostid, alumise märgi tipus oli tünder püstloodis, ülemisel ristloodis. 1893. aastal puitsihtmärke uuendati ning neile tehti kivist kõrged alused. 1896. aastal ehitati Kunda sadamasse, kahe sadamasilla vahekohale, varem asutatud päästejaama (hävis tulekahjus 1923. aastal) kõrvale puidust tuletorn. Selle iga polnud aga kuigi pikk.
Hävinud rajatise vahetas 1909. aastal välja peaaegu endise kujuga puittuletorn, mis rajati varasemast asukohast paarsada meetrit eemale. 1927. aastal Johan Mey toimetamisel ilmunud teatmikust „Eesti Loots“ saab lugeda, et “Kunda tuletorn kujutab endast neljanurgelist ülalt kitsaks minevat puutorni, mis seisab kivist alusseintel. Torn on valge, latern ja katus – punane, asub merekaldal sadama ligidal. Kõrgus merepinnast 18,6 m ja maapinnast 17 m. Valgustab valge, punase ja rohelise lühikekoguplink (2) tulega, valge tuli paistab 13 miili, punane ja roheline – 10 miili. Tule sektorid: punane tuli näitab kaldast kuni 145°, valge nõrk tuli 145°-150°, valge tugev tuli 150°-184°, roheline tuli 184° kuni kaldani. Valge tuli juhib teed lahte ja sadamasse.”
1997. aastal oli Kunda tuletorn kasutusel veel päevamärgina. Optika ja latern olid demonteeritud. 1998. aastal, nagu mainiti selle loo alguses, andis Eesti Post välja postmargi Kunda viimase puittuletorniga, mida kujutati koos vastava ajaloolise merekaardi fragmendiga. Kaardil olid tähistatud kunagised asulad, raudteeharu Kunda sadamasse ja rannikuvee sügavuste isobaadid.
1999. aasta suvel põles muinsuskaitsealune 90 aastane Kunda tuletorn kivivundamendini maha ja nüüd on säilinud sellest ainult ajaloolised fotod ja see postmark. Ehkki puittuletornid ja päevamärgid olid mõeldud ajutisteks ehitisteks, on mõnigi neist tänini töös, näiteks Suurupi alumine tuletorn. Kunda tuletornist on teada selle täpne asukoht, koordinaadid olid ja on 59°31′,1 N ja 26°32′,7 E.
