195. aastat tagasi, veebruaris sündis paljude mereteemaliste raamatute autor Jules Verne (1828-1905). 2013. aastal, kui täitus maailma kuulsal kirjanikul 185. aastat avati Eesti Meremuuseumi poolt koostatud näitus „Allveelennud“, mis keskendus loominguliste inimeste ning allveelaevade projekteerijate-inseneride mõtelendudele (nendest meremuuseumi jaoks oli väljapaistvaim Ottomar Gern, kes ehitas Tallinna sadama Admiraliteedi basseinis oma esimese allveelaeva).
Jules Verne oli maailmakuulus ja legendaarne kirjanik, kellele meri polnud sugugi võõras. Rahutu reisija, tark geograaf, andekas sõnameister – kõik need mitmekülgsed tahud eksisteerisid harmooniliselt ühes isiksuses, kes läks maailma kirjandusklassika ajalukku Jules Verne’i nime all.
1828. aastal prantsuse inimõiguste aktivisti peres sündinud Jules Verne sai hea kasvatuse ja püüdis käia oma isa jälgedes. Tema õpinguid päädisid juristi kraadiga, kuid kirjaniku kutse sai temast võitu. Literaatori kujunemist mõjutasid nimekate kirjanike Victor Hugo ja Alexandre Dumas’looming, inspireerides teda avaldama näidendeid, mis tõid tol ajal enneolematu populaarsuse.
Jules Verne on avaldanud 66 teost, mida võib julgelt nimetada omapäraseks geograafiliseks entsüklopeediaks, kus kuulsate teadlaste ja reisijate töid uurides õnnestus kirjanikul loovus ja teadus väga harmooniliselt ühendada. Kirjaniku meistriteoste peamine ainulaadsus seisneb värvikas vormis esitatud taasloomine planeedil Maa – alates uskumatust taimestikust, elust meres, kuni erinevate rahvaste värvikate traditsioonideni.
Mõned kirjaniku teosed räägivad ümbermaailmareisist, nende hulgas “80 päevaga ümber maailma”, “Vallutaja Robur”, “Maailma isand” ja teine osa kujutab seiklusi teatud mandril “Viis nädalat õhupallis“, „Reisi- ja seikluskapten Hatteras“, „Jääsfinks“. Tähenduslik ja eriline suhe merega väljendus autori rikkalikus mereseikluste kirjeldustes.
1865. aasta tähistab kirjaniku kolimist lähemale merele – Le Crotoy külla. Just selles kohas ühineb Somme jõgi merega. Sellest kohast saab alguse Verni tõeline loominguline paradiis:
Purjejaht “Saint Michel”, mille kirjanik soetab ja enda äranägemise järgi ümber kujundab, muutub omamoodi “ujuvaks” kontoriks. Siin veedab ta olulise osa oma loomingulisest elust.
Seilamine ja ühtne hingamine mereliste elementidega inspireerisid Jules Verne’i kirjutama ebatavalisi, ehk fantastilisi kirjanduslikke meistriteoseid, mille peategelasteks said osaliseks uskumatutes seiklustes. Töökajut oli varustatud kõige vajalikuga, et mitte loomeprotsessist eemalduda, alates mööblist kuni vajaliku teaduskirjanduseni.
Hoolimata kirjastaja murest laevaõnnetuste kõrge statistika pärast, rahustas Jules Verne teda “ookeani inspireeriva mõjuga” loovusele.”Ma töötan nii, nagu istuksin oma kontoris Rue Lefebvre’il”. See on imeline mõju fantaasiale!“ kirjutas romaanikirjanik vastuseks üleskutsele tagasi pöörduda.
Tema loominguline teekond kestis 1870. aastani, mil algas Prantsuse-Preisi sõda. Le Crotoy külas, rannavalveks mobiliseerituna, oli Verne ülesandeks seista Somme’i jõel vahis. Sel perioodil kirjutas ta veel kaks romaani “Kolme venelase ja kolme inglase seiklused Lõuna-Aafrikas” ja “Chensper”.
Mõne aja pärast omandab kirjanik, kellel oli suur huvi purjekate vastu, uue laeva ja nimetab seda “Saint Michel II“. Mõne aja pärast, aastal 1877, sõlmib ta tehingu uue jahi ostmiseks.
Olles kogunud kõik oma säästud, saab kogenud reisijast suurepärase laeva “Saint Michel III” omanik. Aasta hiljem künnab merd 28-meetrine kuunar, mis külastab Alžeeriat, Gibraltari, Lissaboni. Ja mõne aja pärast juba Šotimaa ja Inglismaa kaldaid.
Unustamatu kogemuse jätab maha pikk viibimine Vahemere vetes 1884. aastal, kus purjejahi meeskond kogeb uskumatut tormi. Kuid kõik lõpeb hästi ja Messina väina ületades seab Jules Verne ja tema pere sammud juba Apenniini poolsaarele.
Toona ei osanud kirjanik isegi arvata, et tema merematkad on lõplikud. Peagi müüb ta maha jahi ja pärast mitmeid keerdkäike omandab tema elu pigem erakliku eksistentsi varjundid.
Suure romaanikirjaniku mereraamatukogu koosneb rikkalikust loomingust, mis on inspireeritud purjetamisretkedel kogetud tunnetest. Pikki aastaid, vähemalt 6 kuud aastas, veetis ta jahil, avaldades selliseid teoseid nagu “Ujuv linn”, “Kakskümmend tuhat ljööd mere all”, “Karusnahkade maa”, “Saladuslik saar”.
Mõne raamatutegelase mõtted, tunded, teod olid väga tihedalt põimunud kirjaniku enda eluga. Tema harmooniat merega loeti ainulaadsete teoste ridade vahelt. Võib-olla on just see põhjus, miks Jules Verne’i loomingu aktuaalsus elab edasi nii tänaste kui ka tulevaste põlvkondade seas?!
