Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Liitu uudiskirjaga

    Merendusterminoloogia komisjonist merekeele nõukojaks

    Jaanuaris 1973 moodustati Eesti Riikliku Meremuuseumi juurde merendusterminoloogia komisjon, mille loomise ajendiks oli merendusterminite üha kiirenev venestumine, sest Eesti Merelaevanduse ja laevade töö keeleks oli vene keel. Pikki aastaid komisjoni tööd juhtinud Uno Laur on öelnud, et üha sagedamini võis sel perioodil kuulda ka eestlastest meremeeste omavahelistes vestlustes segakeelseid lauseid.

    Eesti Meremuuseumi juures on aegade jooksul tegutsenud mitmed seltsid ja organisatsioonid, mõned neist on tänaseks tegevuse lõpetanud, teised on elujõulised tänaseni. Esimesena alustas 1966. aastal endistest meremeestest ja merega seotud inimestest koosnenud  Meresõprade ring, 1973. aastal lisandus merendusterminoloogia komisjon, 1978. aastal allveearheoloogiaklubi Viikar ja selle noortesektsioon Pringel, 1984. aastal asutati Polaarklubi ning 1980. aastate lõpul asutati Eesti Mereväelaste Kogu ja Eesti Akadeemilise Sõjaajaloo Selts. Tänaseni tegutseb meremuuseumi juures Polaarklubi, teiste tegevus on kas hääbunud või on nad iseseisvunud või liikunud muude organisatsioonide juurde.

    23. jaanuaril 1973 asutatud merendusterminoloogia komisjoni asutamine sai teoks meremuuseumi direktori Ants Pärna, kaugsõidukapteni Uno Lauri ja purjetamisentusiasti Heino Kuivjõe eestvedamisel. Komisjoni moodustamise käskkirjas on esimeste liikmetena märgitud: laevamehaanik Evald Burk, meremuuseumi teaduslik töötaja Lea Karma, Sportlaevade Eksperimentaaltehase osakonna juhataja Heino Kuivjõgi, Eesti Merelaevanduse töötaja Uno Laur, Eesti Mereihtüoloogia Instituudi juhataja Olev Leino, laevaehitusinsener Heino Levald, Eesti Riikliku Meremuuseumi direktor Ants Pärna, tõlk Edmund Russow ja Kristjan Torop Keele ja Kirjanduse Instituudist. Veidi hiljem liitusid veel Rein Loodla, Jakob Kristenbrun, Roland Leit, Hugo Palk ja Hans Tomingas.

    25. jaanuaril toimus komisjoni esimene koosolek, kus tõdeti, et paljusid merendusalaseid mõisteid tarvitatakse trükisõnas valesti, esineb vigu mõistete tõlkimisel, kasutamisel, ilmunud raamatutes kasutatakse mitte-eestipäraseid merendusalaseid väljendeid. Avaldati arvamust, et merendusterminoloogia korrastamist on tarvis ka muuseumi igapäevatöös. Viimastel aastatel on kirjastuste toimetajad, tõlgid jt pöördunud sageli meremuuseumi poole (pöörduvad muide tänaseni!), et saada konsultatsiooni ühe või teise merendus- või kalandusalase sõna tõlkimiseks või tarvitamiseks. Koosolekul seati eesmärgiks merendusalase piltsõnastiku ja mitmekeelse (eesti-vene-inglise-saksa-hollandi) merendussõnastiku koostamine. Uno Laur on komisjoni algusaega meenutanud: „Algul justkui polnud selget sihti, aga Heino Kuivjõgi tõi purjelaevade pildid ja me hakkasime laevatüüpide nimetusi korrastama.“ Alustatigi purjelaevandust puudutava terminoloogiaga. Edmund Russow ja Uno Laur osalesid ka Kuno Olevi 1981. aastal ilmunud Inglise-eesti-vene meresõnastiku toimetamisel.

    Pärast mõneaastast vaheaega, mis oli tingitud Paksu Margareeta renoveerimistöödest, kogunes mereterminoloogia komisjon meremuuseumis taas 1. veebruaril 1983, kus otsustati, et jätkatakse merenduse oskuskeele korrastamist, täiendatakse Eesti Nõukogude Entsüklopeedia (ENE) märksõnastikku ja kirjutatakse artikleid. Peamiseks sihiks võeti nüüd aga „Mereleksikoni“ koostamine, mis kestis üle kümne aasta. Viimased täiendused ja täpsustused tehti 1994. aastal. Kokku osales leksikoni koostamisel 131 autorit. Enim panustasid leksikoni valmimisse muuseumidirektor Ants Pärna, purjetamiseasjatundjad Heino Kuivjõgi ja Leonid Parašin, tõlk Edmund Russow, kaptenid Uno Laur, Roland Leit, Hugo Palk, Karl Leemet, Eduard Hunt, Rein Raudsalu, Madis Käbin, Arno Kask, Tarmo Ojamets; mehaanik Jüri Kask, insener Armas Luige, ajaloolased Bruno Pao, Mati Õun, Jaak Sammet, Arved Luts, Reet Naber, filoloog Rein Kull, toimetajad Enn Hallikma ja Olev Luhaveer. „Mereleksikoni“ esitlus toimus 10. aprillil 1996 parvlaeval Mare Balticum.

    Pärast MerLe valmimist alustati „Inglise-Eesti meresõnaraamatu“ koostamist. Sõnaraamat ilmus 2008. aastal ja see on alates 2010. aastast on kättesaadav ning uuenev ka veebis. 2009. aastal kolis veebi ka Mereleksikon, saades nimeks Mereviki. Erinevalt trükiversioonist saab seda pidevalt täiendada. Täna 50. aastapäeva tähistav nõukoda liikus 2005. aastal meremuuseumi juurest Veeteede Ametisse ja sellega muutus ka nimi – merendusterminoloogia komisjonist sai merekeele nõukoda, mis käib praegugi koos Transpordiameti ruumides. Nõukoja tegevustesse on lisaks tavapärasele koostööle erialaorganisatsioonidega lisandunud 2004. aastast seoses Eesti liitumisega Euroopa Liiduga veel koostöö Euroopa Komisjoni tõlkidega ning panustamine Euroopa Komisjoni tõlkijate andmebaasi IATE. Aastatel 2020–2021  tegeles nõukoda rahvusvahelise konventsiooni SOLAS (Safety of Life at Sea) eestikeelse tõlke toimetamisega. Nõukoja esimees kapten Peeter Veegen on tööd SOLAS-e tõlkega kommenteerinud: „Selles kasutatud terminid ja merendusväljendid sobivad eeskujuks järgmiste rahvusvaheliste konventsioonide tõlkijaile ja toimetajaile. Pretsedendina näitas see töö ühtlasi, missugust töökorraldust on vaja sellise tähtsusega dokumentide vastuvõtmisel, et rahvusvahelise konventsiooni tõlge oleks üheselt mõistetav ja ilusas eesti keeles.“

    Kasutatud allikad:

    Merendusterminoloogia komisjoni asutamise käskkiri ja esimese koosoleku protokoll;

    Merendusterminoloogia koosoekute protokollikaustik 1983-1991. (R. Naberi erakogu);

    Malle Hunt. Eesti Merekeel.  Eesti Laevanduse aastaraamat nr 24, 2018, lk 99-106;

    Madli Vitismann, MerLe sai 25-aastaseks, Meremees 2021:2; https://issuu.com/ajakirimeremees/docs/meremees_2021_2-4._veeteede_teataja_2021_2-4/47

    Madli Vitismann, Keelekapten Uno Laur, Sirp, 19.02.2016;
    https://www.sirp.ee/s1-artiklid/varamu/keelekapten-uno-laur/  

    Irene Rosenberg, Tõusujoonel, Sirp & Vasar, 23.08.1985;

    https://mereviki.vta.ee/mediawiki/index.php/Merekeele_n%C3%B5ukoda

    https://www.transpordiamet.ee/merekeele-noukoda

    Käskkiri merendusterminoloogia komisjoni moodustamise kohta, 23. jaanuar 1973

    Merendusterminoloogia komisjoni liikmed ja meremuuseumi töötajad Tallinna Uussadamaga tutvumas, 13. novembril 1984. Foto: Heinrich Mosolainen (MMF 1261:1)

    Tallinna Uussadamat tutvustab meremuuseumi töötajatele ja merendusterminoloogia komisjoni liikmetele Tallinna kaubasadama kapten Eduard Hunt, 13.novembril 1984. Foto: Heinrich Mosolainen (MMF 1261:10)

    Eesti Riikliku Meremuuseumi klubide kokkutulekul Tallinna Laste Muusikamajas kõnelemas merendusterminoloogia komisjoni esimees Uno Laur, 30. jaanuaril 1987. (MMF 1345:2)

    Keelekomisjoni võistkond meremuuseumi klubide kokkutuleku viktoriinil osalemas, 30. jaanuaril 1987. (MMF 1345:6)

    Merendusterminoloogia komisjoni töökoosolek Paksus Margareetas, 1980. aastate teine pool. (MMF 1448)

    Mereleksikoni esitlus parvlaeval Mare Balticum, 10. aprillil 1996. Foto: Reet Naber

    President Lennart Meri Mereleksikoni esitlusel, 10. aprillil 1996. Foto: Reet Naber

    Merendusterminoloogia komisjon külas Saaremaa Merekultuuri Seltsil, 25. juunil 1996. Foto: Reet Naber (MMF 1877:1)

    Saaremaa Merekultuuri Seltsil külas, juunis 1996. Foto: Reet Naber (MMF 1877:2)

    Saaremaa Merekultuuri Seltsil külas, juunis 1996. Foto: Reet Naber (MMF 1877:3)

    Inglise-eesti mereraamatu esitlus Veeteede Ametis, 16. detsember 2008. Foto: Leo Käärmann (Mereviki)

    Merekeele Nõukoja 50. aastapäev parvlaeval MyStar, 18. jaanuaril 2023. Foto: Malle Hunt

    Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

    Salvesta Lisainfo