2025. aasta sünergiaseminar tõi meieni karjääriteadlikkuse toetamise teemad. 13. novembril kogunesid Lennusadamasse teema huvilised ja saime üksteist kõvasti inspireerida. Millest juttu oli, saad teada käesolevast kokkuvõttest!
Ettekandeid saab vaadata siit:
Tervitus ja sissejuhatus Helene Uppin ja Kristel Bultot (Eesti Meremuuseum)
Avasõnades tõi Eesti Meremuuseumi haridustöö kuraator Helene Uppin välja, et karjääriteadlikkus ei ole hea sõna, sest seostub meile hierarhiate ja edukultusega. See, millest tahame rääkida on aga ennekõike see, kuidas toetada noorte eneseteadlikkust, eneseteostust ja laiendada nende teadmisi tööelust. Ta rõhutas, et uuringute kohaselt tehakse meie muuseumites ja keskkonnahariduskeksustes palju tegevusi, mis toetavad karjääriteadlikkust selles laias definitsioonis, kuid sageli ei ole haridustöötajad ise seda endale teadvustanud, et need tegevused on lastele nii mitmekülgselt kasulikud ja vajalikud. Samuti tõi ta välja, et kultuurilise vaesumise hind on suurem muuseumipileti hinnast: kui meie noored ei õpi koolihariduse käigus osalema kultuuris ja neil puuduvad tähenduslikud looduskogemused, siis ei oska nad väärtustada üht ega teist ning ka nende elud on tühjemad ja õnnetumad. Facts.
Lisaks rõhutas haridusprogrammide kuraator Kristel Bultot, et merendusvaldkonna ameteid on väga palju ja erinäolisi, aga kuna nad on niivõrd interdistsiplinaarsed, siis jäävad nad koolitundidest kõrvale. Mereharidust pakkuvate koolide kogemus näitab, et nende õpilaste puhul on valikut merenduskarjääri kasuks mõjutanud sageli juba selles valdkonnas töötav pereliige või tuttav. Ta rõhutas vajadust muuseumitel enda teemaga seotud valdkondades olla võrgustumise keskpunktiks ja nii üldisemaski mõttes aidata levitada infot ka neile noortele, kes ei ole varasemalt mingi valdkonnaga (näiteks merendusega) kokku puutunud.
“Karjääripädevuste arengu toetamine: raamistik ja tegelik seis” Margit Rammo (Haridus- ja Noorteamet, Euroguidance)
Margit Rammo tegi põhjaliku ülevaate sellest, mis on karjäär, kes teda toetavad ning kust leida teema kohta rohkem infot! Ta rõhutas samuti kaasaegset ja laiapõhjalist karjäärikäsitlust ning tõi välja, et käimas on karjäärikuu! #globalcareermonth
- Vaata ka slaide SIIT!
“Uurimistööde juhendamine kui võimalus tekitada, hoida ja süvendada õpilaste erihuvisid” Katrin Saart (Eesti Teadusagentuur)
Katrin Saart tõi välja väga põnevaid numbreid muuseumite kohta, mis näitasid ilmekalt, et muuseumitel on kõvasti potentsiaali noorte huvisid toetada ja neid teaduse poole tüürida. Võtkem osa õpilaste teadusfestivalist (22-23.04.2026 AHHAAs!) ja sirvigem miks.ee lehte!
- Vaata ka slaide SIIT!
12.10 – 12.40 “Muuseumisharidus tööelu tutvustajana Soome näitel” Tommi Rikkinen (Soome Tehnikamuuseum/Tekniikan Museo)
Tommi Rikkinen tõi välja üllatavalt negatiivseid trende Soome hariduselus – nt õpetajakutse mainelangust, uussisserändajate vähest sidumist ühiskonnaga ja nende raskusi haridusteel (vähene keeleoskus jms). Ta tõi välja:
STEAM ehk loodus-, täppis- ja loovainete lõimitud pedagoogika on aluseks tähenduslikule probleemide lahendamisele
- Praktiline tegevus toetab ka nõrga keeleoskusega uus-sisserändajaid ning aitab ka endast uut moodi aru saada.
- Neil toimivad hästi iseseisvad (30 min) töötoad, mida juhendatakse vaid õpilaste soovil (sarnane Eesti Rakett69 teadusstuudio tegevusele)
- Suur osa nende rahastusest tuleb erasektorilt!
- Muuseumis on oskuste omandamiseks ja lihvimiseks vähe aega, aga väärtuslike kogemuste saamiseks, millele koolitöös teotuda, on see ideaalne koht!
- Oluline on haridustegevuste pidev ringne arendamine!
- Vaata ka slaide SIIT!
“Noored muuseumis – mitte lihtsalt külastajad” Ivo Lille (Vabamu)
Ivo Lille inspireeriv ettekanne mitmekülgsetest võimalustest, kuidas noored saavad Vabamus töökogemusi ning seeläbi tugevdavad ka demokraatiat tõstsid esile selle, kui oluline on
- Kogukonda kaasata ja luua avatud õpiruum, kus noored saavad ise tegutseda
- Lähtuda oma sügavamast missioonist
- Julgeda unistada ja kaugele vaadata. Vabamu teeb koostööd USA ülikoolidega ja toob meile (!) ameerika tudengeid praktikale – jah, nad tõesti tulevad suure innuga, mõni jääb siia elama isegi!
- Vaata ka slaide SIIT!
“Kuidas suunata lapsi vaatama oma kutsevalikutes rohkem mere poole?” Ingeldrin Aug
Ingeldrin Aug kõneles enda näite põhjal, kuidas karjääriteed ei ole alati sirged ning vahel on nii, et mida käänulisemad nad on, seda ägedamad ka. Tema ettekandest tuli hästi välja see, et igal koolil ja piirkonnal tuleb leida oma eripära ja siis seda julgelt arendada. Võsu lapsed näiteks saavad väga lähedalt tuttavaks mere, merenduse ja merespordiga. Vaata ka “Tark purjetaja“!
- Vaata ka slaide SIIT!
“Dialoog teadlastega – muuseumiteülene arheoloogiaklubi põhikooli õpilastele” Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum), Priit Lätti (Eesti Meremuuseum) ja Küllike Tint (Tallinna Linnamuuseum)
Priit Lätti, Ulla kadakas ja Küllike Tint on kõik ägedad arheoloogid ja inspireerivad õpetajad. Nad tutvustasid meile 6-9. klassi noortele suunatud arheoloogiaklubi tegevusi ja põhjendusi sellise klubi loomiseks. Loe ka “Ott ja Mia hakkavad arheoloogiks!” Selle ettekande võib võtta kokku ka Priidu küsimusega: “Kust saate teie TÕUKE tegelemaks arheoloogiaga?”
- Vaata ka slaide SIIT!
Õppetunnid, mis sõnastati aruteluringides
Ettepanekud muuseumitele:
- Tõsta teadlikkust erinevate rahastusmeetmete suhtes nii õpetajate kui ka muuseumitöötajate endi seas (KOV toetused, Kultuuriranits, KIK toetus, Kultuuripilet (Tallinnas) jm projektid ja asjad)
- Tutvustada muuseumite poolt uuritavaid valdkondi õpetajatele ja karjäärispetsialistidele. Viimastel ei pruugi olla teavet mitmekesiste töövõimaluste kohta kultuurivaldkonnas – lisaks kogumisega seotud valdkondadele ka museoloogia, hariduse ja tugiteenustega seotud suuremad valdkonnad! Oleks tore, kui muuseumitöötajad oskaksid ka selgitada, kuidas nende tööd tegema saab õppida.
- Olla valmis tegema haridustegevusi erinevates keeltes! Kuigi on eestikeelsele õppele üleminek, siis keeleõppe raames on endiselt vajadus ka vene k, inglise k jt keeltes tegevuste järele. Lisaks käib koolidel palju külalisi ja ka nendega koos on tore muuseumis õppimas käia. Meremuuseum on siin loonud näiteks sellise eraldi toote välismaa kooligruppe silmas pidades!
- Pakkuda aktiivselt võimalusi, et noored saaksid osaleda muuseumis praktikal või teha vabatahtlikutööd! Vabamu tõi selle kohta väga mitmekülgseid näiteid!
- Arutada maja sees läbi, kes saaks ja tahaks konsulteerida noorte loov- ja uurimistöid ning pakkuda seda võimalust õpetajate kaudu ka noortele! See on hea võimalus toetada erihuviga uudishimulikke noori! Meremuuseumi kodulehelt leiad näidise uurimistööde heast tavast!
- Olla valmis “kastist välja” koostöödeks – õpetajad väga hindavad paindlikku ja koostöist suhtlemist!
Ettepanekud ministeeriumitele:
- HTM ja Kultuuriministeerium ning ka HTM ja Kliimaministeerium peaksid õppeprogrammide osas tegema sisulist ja tihedat koostööd. Praegu langeb vastutuse pall sageli kuskile vahepeale maha.
- Arvestage sellega sisuliselt ja järjekindlalt, et üldhariduses toetavad ja täiendavad erinevad õpipaigad teineteist suurepäraselt. Eriti oluline on mõista, et just õppekava üldosas välja toodud läbivad teemad ja üldpädevused võivad jääda (eriti alates aineõpetuslikule süsteemile üleminekut II kooliastmes) tahaplaanile, kuid just kooliväline haridustöö aitab teemasid nagu “karjäär ja karjääriplaneerimine” käsitleda. Samuti toetab muuseumis õppimine haridusstrateegilisi eesmärke nagu elukestev õpe ning suurendab inimeste kultuuris osalemist kogu elukaare vältel, sest tutvustab lastele ja noortele võimalusi iseseisvaks õppimiseks, kultuurseks eneseteostuseks ja ajaveetmiseks. Tutvuge suurepärase tööga, mida muuseumites tehakse, sissejuhatuseks soovitame lugeda Meremuuseumi haridustöö kuraatori kirjutatud artiklit õppeprogrammide juhendajatest!
- Leidke ressursse muuseumite haridustöötajate palkadeks või tegevuskulude katmiseks haridustegevuste lõikes, kui teil on soov, et õpetajad saaksid õppekavas sätestatud “erinevaid õpikeskkondi” sh muuseumit koolitöös rakendada. Praegu eeldavad enamik rahastusallikaid õpetajatelt või muuseumitöötajatelt üsna suurt paberimajandust. Muuseumitöötajad on esitamas HTMile ka omapoolset pöördumist, mis puudutab õppekäikude rahastamisel ülereguleerimisest hoidumist.
- Toetage muuseumeid jt õppeprogrammide pakkujaid ning koolide partnereid võrgustumisel ning info levitamisel. Kuigi keskkonnahariduse valdkonnas on üsna hea infokanal olemas (keskkonnaharidus.ee), siis muuseumiharidusel sellist võimalust ei ole. Kuigi palju pannakse materjale üles e-koolikotti ning nüüd on antud soovitus täiendada ka õppeprotsesside kirjeldusi – tuleb aga silmas pidada, et muuseumite rahastamine on üsna ahtake ja paljudes muuseumites selliseks lisategevuseks töökäsi ei jagu.
Ettepanekud koolidele:
- Külastage muuseumeid ja erinevaid spetsialiste! Sellised kohtumised tõstavad õpilaste motivatsiooni õppida, nad avastavad enda kohta uusi asju ja neil kujunevad ideed oma tuleviku osas! Võtke muuseumitöötajatega julgelt ühendust ja kirjeldage oma soove, sest see, mida teie vajate, ei pruugi olla “tootena” müügil, küll aga võib selle korraldamine olla täiesti realistlik! Meremuuseumis on näiteks igal aastal pakkumisel piiratud arv tasuta muuseumitunde, kus õpilastel on võimalik kohtuda koguhoidjate ja teaduritega!
- Leidke uurimistööde konsultante muuseumitest! Uurimistööde juhendajatel võib koolis olla keeruline pakkuda noortele põnevaid teemasid. Siin tulevad appi muuseumis. Vt Meremuuseumi näidet ülaltpoolt!Kutsuge muuseumiinimesi kooli külla ka, nad oskavad noortele selgitada, milliseid teemasid nende juures uurida saaks.
- Õppekäikudel käies küsige julgelt erinevatelt juhendajatelt ja töötajatelt, kuidas nad oma ametit on õppinud või miks just selliseid valikuid elus teinud on!
- Leidke üles oma kogukonna võtmeisikud ja sädemed, nemad saavad noortele pakkuda põnevat ajaviidet ja tervislikke sihte tulevikuks! Uuri nt Meresõbra projekti, mida tutvustas Ingeldrin Aug!
Mineviku uurimine ja tulevikust mõtlemine käivad ikka käsikäes – Future’s thinking ideid karjääriteadlikkuse osas muuseumitele
- Muuseumid võiksid julgemalt tööelu tulevikust mõelda. Alustada soovitame kogukondade kaasamisest ja megatrendidega tutvumisest!
- Muuseumi tegevus võiks olla paindlik ja pakkuda kogukonnaliikmetele (külastajad, uurijad, kohalikud elanikud jne) võimalusi katsetada ja eksida (nt töötubades, programmides jne).
- Meelelised elamused on need, mida muuseumid oskavad ja peavadki pakkuma (digimaailmas on juba väga palju võimalusi, aga ometi janunevad inimesed ennekõike “päris” kogemuste järele)
- Tulevikust ei saa rääkida minevikuta – tööelust ja muust rääkides tuleb teha teema arusaadavaks ja võimaldada kõigil teemaga suhestuda (minevikusündmustega seoste loomine on väga oluline!).
- Ehk peaksime hakkama mõtlema kosmoserännuga seotud pagulasteemadele?
- Olla kursis, mida siis ikkagi tuleviku tööelus vaja on ja arvestada sellega oma programmides. Teaduspõhine mõtlemine on abiks. OSKA raport “Töö ja oskused 2035” võib olla abiks!
Mis teemal me järgmisel aastal kokku tuleme – näitab aeg!
