1914. aastal valmis Stettinis Vulcan-Werke laevatehases Tallinna sadama jäämurdja, mis sai aasta varem tähistatud Romanovite dünastia 300. juubeli puhul esimese Romanovite soost tsaari järgi nimeks Tsar Mihhail Fjodorovitš. 1917. aasta veebruarirevolutsiooni järel nimetati laev Volõõnia polgu auks ümber ja hakkas kandma nime Volõnets (sama nime kandis laev ka aastatel 1941–1988). 1918. aasta kevadel võtsid laeva üle soomlased ja see sai nende rahvuskangelase järgi uue nime – Wäinamöinen.
Kui laev 1922. aasta lõpus pärast pikki vaidlusi Soomest Eestisse tagasi jõudis, kerkis küsimus, mis sellele suurele ja riigi kaubandusele sedavõrd olulisele laevale nimeks panna. Kaalumisel oli mitmeid variante. Üsna kohe pärast laeva Tallinna saabumist, 1922. aasta detsembri algul, pakuti, et jäämurdja peaks kandma Tartu rahu läbirääkimiste delegatsiooni juhi Jaan Poska nime. Asjaolu, et sama nime kandis juba üks väiksem jäämurdja takistuseks ei peetud, arvates, et viimase võib samuti ümber nimetada. Ühe sobiliku nimena pakuti ka Kalev, mis olevat lühem ja välismaalastele kergemini meeldejääv. 29. detsembril 1922 aga kinnitas teedeminister riigi võimsamaile jäämurdjale Saaremaa muistse vägilase järgi nimeks Suur Tõll.
Ülevaate koostas meremuuseumi teadur Teele Saar. Siit leiate tema koondatud info, kuidas jäämurdja Soomest Eestisse naases.
Saate jäämurdjat külastada ja tutvuda selle käekäiguga nii virtuaalselt kui ka Lennusadamasse tulles.
