Eesti ja Nõukogude Venemaa vahelise Tartu rahu lepinguga jäid Eesti riigile kõik 24. veebruaril 1918 Eesti sadamates või territoriaalvetes asunud Vene laevad. Nende hulka kuulus jäämurdja „Wäinamöinen“ (hilisem „Suur Tõll“)*. Saksa okupatsiooni (1918) ja Vabadussõja (1918-1920) ajal olid mitmed laevad sattunud teiste riikide omandusse. 1920. aasta oktoobris sõlmitud Soome ja Nõukogude Venemaa rahulepingu alusel nõudis aga Venemaa kõiki soomlaste käes olevaid endisi Vene laevu endale tagasi.
Ehkki Eesti välispoliitika taotles häid suhteid kõikide Venemaa koosseisust iseseisvunud nn ääreriikidega, siis pani tekkinud olukord kahe riigi diplomaatilised suhted proovile. Läbirääkimised jäämurdja tagastamiseks Eestile algasid 1921. aasta alguses ja esialgu kestsid need kahe riigi vahel üsna rahulikult. Pärast 1922. aasta talve, mis osutus viimase 50 aasta rängimaks, muutusid Eesti seisukohad jäämurdja osas otsustavamaks. Kogu Eesti väliskaubandusest toimus 1920.-1930. aastatel 97% meritsi ja vaid 3% maismaa kaudu, seetõttu oli riigi suurimal jäämurdjal erakordselt tähtis roll – hoida väliskaubandust aastaringselt toimivana. 23. novembril 1922 saadi kokkuleppele, et Soome annab jäämurdja esmalt tagasi Venemaale ja seejärel antakse laev hiljemalt 30. novembril Eestile üle.
28. novembri hommikul kell 6 asus jäämurdjal „Tasuja“ kapten Ernst Attemanni (1863-1942) juhtimisel Helsingi poole teele 36-liikmeline laeva meeskond. 30. novembril anti laev Helsingi sadamas Eesti meeskonnale üle ja laeva ahtrisse tõmmati sini-must-valge lipp. Pärast kaks aastat kestnud diplomaatilisi vaidlusi Eesti ja Soome vahel, jõudis jäämurdja „Wäinamöinen“ kapten Ernst Attemanni juhtimisel 1922. aasta 7. detsembril Tallinna sadamasse.
* Saksamaal Stettini Vulcan-Werke laevatehases valmis 1914. aastal Vene Kaubandusministeeriumi tellimusel Tallinna sadamale jäämurdja, mis esialgu sai nimeks „Tsar Mihhail Fjodorovitš“. Veebruarirevolutsiooni järel, 1917. aastal, sai laev endale uue nime – „Volõnets“, uue nime all jõudis jäämurdja sõita pisut vähem kui aasta. 1918. aasta märtsis kaaperdasid laeva Soome vabadusvõitlejad ja see sai Soome rahvuseepose „Kalevala“ peategelase järgi nime „Wäinamöinen“. Pärast Eestile tagastamist kandis jäämurdja aastatel 1922-1941 nime „Suur Tõll“.
Ülevaate koostas Eesti Meremuuseumi teadur Teele Saar.
Kõnealune Eesti Vabariigi lipp on säilinud tänapäevani. Näete seda jäämurdjal „Suur Tõll“, mida saate külastada ja kasutada sündmuspaigana Lennusadamas.
Jäämurdjast ja selle ajaloost räägib täpsemalt meie muuseumi raamat „Jäämurdja Suur Tõll“, mida saate soetada meie e-poest.
Jäämurdja „Suur Tõll” kai ääres aastatel 1922-1940. Foto: Eesti Meremuuseumi kogud.
