Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Uudiskirja ikoon
Liitu uudiskirjaga

    Ülevaade Eesti merenduse ajaloost ning selle allikatest

    Valikaine Tartu Ülikooli ajaloo ja arheoloogia instituudis

    Ülevaade Eesti merenduse ajaloost ning selle allikatest (3 EAP)

    Struktuuriüksus: Eesti ajaloo osakond (HVAJ.03.013)

    Kogumaht (1 EAP=26 tundi) 3 EAP

    Kestvus semestrites: 1 (toimumisaeg, kevadsemester 2021/2022)

    Lektorid: Feliks Gornischeff (PhD), Teele Saar (MA), Arto Oll (PhD)

    Valikainet on võimalik kuulata ka Avatud Ülikoolis, loe lähemalt https://www.ut.ee/et/sisseastumine/avatud-ope

    Registreeru ainele: https://ois2.ut.ee/

    Eesmärgid

    Valikaine eesmärgiks on anda ülevaade Eesti merenduse ajaloost ajavahemikul 17.-20. sajand. Kursuse raames tutvustatakse Eesti merendusajaloo akadeemilise uurimise hetkeolukorda ja sellega seotud problemaatikat. Samuti antakse ülevaade tähtsamatest allikatest ja uurimustest.

    Õpiväljundid

    Kursuse läbinud õpilane tunneb üldisel tasemele Eestiga seotud merenduse ajalugu, selle tähtsündmusi ja olulisemaid isikuid. Õpilane tunneb Eestis laialdaselt kasutusel olnud laevatüüpe, nende kasutamisvõimalusi ja arengut.

    Kursuse lühikirjeldus

    Temaatiliste moodulitena ülesehitatud kursus annab ülevaate nii sotsiaal-, poliitilisest kui sõjaajaloost Eesti merendusajaloo kontekstis. Loengute ja seminaride eesmärk on tutvustada Eesti merendusajalugu alates 17. sajandi teisest poolest. Lisaks vaadeldakse millised on Eesti merendusajaloo uurimisel olulisemad allikmaterjalid. Teema moodulites keskendutakse purje- ja aurulaevade arengule, kaubanduslikule meresõidule ning käsitlemist leiab veel meresõjandus 19.-20. sajandil. Esimeses moodulis käsitletakse laevaehituse ja meresõiduajalugu, tuues välja olulisemad laevandusettevõtted ning meremeeste eluolu. Teine moodul keskendub reisilaevanduse tekkele ja arengule ning üleminekule purjelaevanduselt aurulaevadele. Viimases moodulis antakse ülevaade sõjalaevatüüpidest ja meresõjanduse arengust 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel ning lähemalt räägitakse Eesti Mereväe tekkimisest ja tegevusest 1918-1940.

    Moodulid

    Ainekava koosneb kokku kolmest erialasest moodulist, millest kõik annavad 1 EAP. Üliõpilastel on võimalik valida eraldi moodulite vahel või läbida terve aineprogramm kokku 3 EAP ulatuses.

    Moodul 1. Purjelaevanduse ajalugu Eestis 17. – 20. sajand

    Moodul käsitleb purjelaevanduse ajastut Eestis, mis avas eestlastele tee maailmameredele ning sealtkaudu uute kaupade, teadmiste ja kultuurideni. Siinkandis aastasadu välismaalastele kuulunud merendusvaldkond hakkas 19. sajandi teises pooles järk-järgult eestlaste kätte koonduma. Alguse said eestlaste oma laevandus, laevaehitus, merekaubandus ja meremeheamet.
    Tänu purjedele liikusid laevad kiiremini, arenesid nii purjelaevatüübid kui ka kogu laevandus. Siinsete laevade reisigeograafia muutus 19. sajandi keskpaigaks globaalseks. Kasvas kaubavahetus ning Eestisse jõudsid kauged ja seninägematud kaubad. Eestlased hakkasid jõudma kohtadesse, mis olid varem kättesaamatud. Ekvaatori ületamine, ümber Hoorni neeme purjetamine ning käigud muudesse geograafiliselt ja kaubanduslikult olulistesse paikadesse said peagi uueks normaalsuseks. Eestlaste ehitatud laevad pälvisid tähelepanu ka kõige kaugemates sadamates.
    Purjelaevade ajastut Eestis kujundas suurriikide, eelkõige Rootsi ja Venemaa võimuvõitlus Läänemerel. Purjelaevade ajastu Eestis lõppes Teise maailmasõjaga, mil hävines pea kogu Eesti laevastik.
    Vaatluse alla tulevad ka Eestist pärit baltisaksa maadeavastajate tegemised. Need Vene Keisririigi ekspeditsioonid avardasid teaduslikku ja geograafilist maailmapilti ning olid olulised Vene Keiserliku Mereväe ja merekaubanduse arendamises.

    Moodul 2. Kaubanduslik meresõit 19. sajandil ja 20. sajandi esimesel poolel (aurulaevad)

    Moodulis käsitletakse aurulaevade kasutusele tulekut, tehnilist arengut ja aurulaevade kasutusele võtuga kaasnenud muutusi laevanduses. Loengusari keskendub kaubanduslikule meresõidule, käsitledes nii reisi- kui kaubalaevandust alates 1830. aastatest kuni 1940. aastani. Vaatleme, kuidas tekkis ja arenes Eesti mereharidus ning millised uued ametid laevadele tekkisid koos aurulaevade tulekuga. Mooduli eesmärgiks on anda ülevaade, kuidas toimus üleminek purjelaevanduselt aurulaevandusele, kaubandusliku meresõidu peamistest mõistetest, Eesti olulisematest laevandusettevõtetest nimetatud perioodil ja selle ajastu tähtsamatest laevandust puudutavatest allikatest.
    Seminari ja iseseisva töö käigus analüüsitakse meresõitu ja laevandust puudutavat seadusandlust ning majanduslikke olusid 1920.-1930. aastatel.

    Moodul 3. Meresõjandus

    Eesti mereväe ajalugu ja üldised arengujooned maailmameresõjanduses 19.-20.saj. Loengusarjas tutvustatakse kokkuvõtlikult meresõjaliste teooriate tekkimist ja nende edendamist ühes tähtsamate sõjalaevatüüpide kujunemislooga ajavahemikul 1800-1940. Peafookuses on Eesti mereväe ajalugu ehk väeliigi tekkimine, areng ja tegevus aastatel 1918-1940. Eelnimetatu raames käsitletakse väeliigi sõjalaevastikku ühes moderniseerimise kavadega, merekaitsekontseptsiooni välja töötamist ja personaaliat ühes organisatoorsete muudatustega.
    Mooduli eesmärgiks on anda üliõpilastele ülevaade sellest, et mida tegelikult kujutab endast sõjategevus merel ja kuidas ta erineb teiste väeliikide sõjapidamise viisidest. Üliõpilane omandab mooduli raames baasteadmised Eesti mereväe ajaloost ja tema rollist väikeriigi kaitsestrateegias.

    Fotod Eesti Meremuuseumi kogudest