Eesti Meremuuseum asutati Tallinnas endiste kaptenite ja meremeeste eestvedamisel 1935. aastal. Oma pika ajaloo jooksul on muuseum korduvalt kolinud, alates 1981. aastast asub tema põhiekspositsioon ligi 500-aastase ajalooga suurtükitornis Paks Margareeta. 2012. aasta mais avas Meremuuseum oma teise väljapaneku Lennusadamas.
Meremuuseumile asutajate hulka kuulusid: kaptenid Madis Mei, Evald Past, Aleksander Heinmaa, August Gustavson ning Veeteede Valitsuse direktor Eduard Avik, kelle ühiseks sooviks oli jäädvustada ja säilitada merendusajaloolist kultuuripärandit.
Ajalooliselt huvipakkuvat meresõidu alast materjali oli hakatud koguma juba 1920ndate aastate lõpul. 2. septembril 1931. a ilmus ajalehes “Päevaleht” üleskutse merendusainelise vanavara kogumiseks ja selle toimetamiseks Veeteede Valitsusse. Huvitavamad esemed pandi samas kahte väikesesse tuppa vaatamiseks välja.
1934. aasta 24. detsembril andis Veeteede Valitsuse direktor välja käskkirja Sihtasutus Meremuuseum loomiseks ning muuseumile eraldati avarad ja kõrgete lagedega ruumid kesklinna sadama Baikovi kaldapealsel, praeguse D-terminali läheduses. Pidulik avamine toimus 360 inimese ja Riigivanema osavõtul 1935. aasta 23. veebruaril. Esimeseks Meremuuseumi direktoriks sai kapten Madis Mei.
Kahjuks sai muuseum rahulikult toimida vaid napilt viis aastat, sest pärast nõukogude okupatsiooni algust anti 4. novembril 1940. aastal Eesti Riikliku Merelaevanduse ülema poolt välja käskkiri selle likvideerimise kohta sadamas ning üleviimisest Mereklubi ruumidesse Uus-Sadama tänaval.
Järgnenud segased ajad ja sõda viisid selleni, et muuseumivarad pakiti ning viidi hoiule Kiek in de Köki torni keldrisse. Vana muuseumihoone hävis sõjas täielikult. Pärast sõda sai varade ametlikuks hoidjaks Tallinna Linnamuuseum, osa sattus ka Haapsalu ja Saaremaa koduloomuuseumidesse.
1959. aasta 18. augustil loodi Linnamuuseumi juurde kahe töötajaga – Viktor Tõnissoo ja Helge Peterson – mereasjanduse ajalugu käsitlev osakond, mis koondas varad Mereklubisse. 1960. aasta juulis–augustis korraldati edukas näitus “Eesti ja meri”, mis aitas kaasa ametlikule iseseisvumisele: kultuuriministri käskkirjaga taasloodi alates 1. juulist 1961 Eesti Riiklik Meremuuseum, mille direktoriks sai Ants Pärna.
Paksu Margareeta lugu
Uute ruumide leidmine ja ekspositsiooni valmimine võttis aega ning külastajatele avati muuseum aadressil Pikk tänav 70 alles 1965. aasta 22. oktoobril. Ekspositsioon oli üsna kokkusurutud ja väikesemahuline, sest ruumid, mis paiknesid suurtükitorni Paks Margareeta kõrvalhoones, ei võimaldanud enamat. Kohe oli selge, et tuleb renoveerida ja kasutusele võtta ka tühjana seisev võimas torn. Kõik ei läinud aga nii kähku, kui loodeti.
Lõplikuks tõukejõuks sai alles 1974. aasta 23. oktoobril ROK-i poolt tehtud otsus pidada 1980. aasta olümpiamängud Moskvas. Kuna regatt pidi toimuma Tallinnas, siis nähti ette mitmete hoonete restaureerimine vanalinnas: nende hulgas oli ka Suure Rannavärava kompleks. 1977. aasta 26. detsembril muuseum suleti ning järgmise aasta algul saabusid Poola restauraatorid firmast “Budimex”. Ehitustööd siiski venisid ning Olümpiamängude ajaks oli võimalik välja panna vaid ajutine näitus. Lõplikult avati muuseum 1981. aasta 27. aprillil.
Paksu Margareeta renoveerimine 2018-2019 ja tunnustused
Lennusadama lugu
Nii nagu oli olümpiamängude purjeregatt Tallinnas katalüsaatoriks Meremuuseumile lubatud hoone kiireks ülesehitamiseks, oli Tallinna kui Euroopa kultuuripealinna staatus 2011. aastal tõukejõuks Lennusadama võimalikult kiireks renoveerimiseks.
Lennusadam rajati 1917. aastal Vene impeeriumi initsiatiivil osana Peeter Suure merekindlusest. Projekti tegi Taani inseneribüroo Christiani ja Nielsen. Enne muuseumiks renoveerimist oli see maailmas ainulaadne raudbetoonist kuplitega arhitektuuriobjekt varjusurmas peaaegu 70 aastat.
Eesti Meremuuseumi kohalolek algab Lennusadamas 2004. aastal, kui siia koliti muuseumi laevastik. 2009. aasta alguses jõuti ekspositsiooni loomiseni. Lennusadam avati pidulikult 11. mail 2012 Vabariigi presidendi Toomas Hendrik Ilvese osavõtul. Aasta hiljem omistati Meremuuseumile Euroopa kõrgeim tunnustus kultuuripärandi hoidmise ja taastamise eest – Euroopa Nostra ja Euroopa Liidu kultuuripärandi grand prix.
Lennusadama lugu ja tunnustused
Loe lähemalt:
Paks Margareeta: värav linna ja sadama vahel / Urmas Dresen, Feliks Gornischeff, Villu Kadakas … jt. ; Eesti Meremuuseum. Tallinn: Äripäev, 2019.
Vesilennukite angaar: lennukuurist muuseumiks / koostaja Mihkel Karu; eessõna: Urmas Dresen. [Tallinn]: Eesti Meremuuseum, 2014.