Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Uudiskirja ikoon
Liitu uudiskirjaga

    Konverentsi programm

    1. päev

    8.30–9.30 Registreerimine ja hommikukohv musikaalse sissejuhatusega Marii Väljatagalt (Kellerteater, Uus tn 37)

    9.30–9.45 Tervitussõnad Urmas Dresenilt (Eesti Meremuuseumi direktor)

    9.45–10.00 Avakõne Kaupo Läänerandilt (Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi meremajanduse asekantsler) 

    10.00–12.05 I sessioon: Veealuse kultuuripärandi eksponeerimine (moderaator: Mihkel Karu, Eesti Meremuuseum, Eesti)

    10.00–10.25 Priit Lätti (Eesti Meremuuseum, Eesti) „Laev muuseumis. Kuidas eksponeerida arheoloogilist vrakki“

    10.25–10.50 Ann Kristin Klausen (Helgelandi Nesna Muuseum, Norra) „Paat Lovund – kuidas vrakist sai hinnatud eksponaat“

    10.50–11.15 Patrik Höglund (vrakimuuseum Vrak, Rootsi) „Kultuuripärandi ja kestliku uurimistöö edendamine“

    11.15–11.40 Johanna Väpnargård & Andreas Braula (vrakimuuseum Vrak, Rootsi) „Uute viiside leidmine digikujutiste autentseteks muutmiseks“

    11.40–12.05 Marcus Lepola (Svensksundi projekt, Soome) „Merepärandi koht Kotkas ja 2020. aasta Saatusliku Svensksundi näituse loomine merekeskuses Vellamo“

    12.05–13.30 Lõunapaus

    13.30 – 13.50 Kohvipaus

    13.00–15.05 II sessioon: Muuseumid, kommunikatsioon ja haridus (moderaator: Anna Arnberg, Rootsi Riiklikud Meremuuseumid, Rootsi)

    13.00–13.25 Anna Rembisz-Lubiejewska (Gdański riiklik meremuuseum, Poola) „Mere-/veealuse kultuuripärandi populariseerimine Gdański riiklikus meremuuseumis, Poolas“

    13.25–13.50 Tomasz Bednarz (Gdański riiklik meremuuseum, Poola) „Gdański lahes asuv virtuaalne vrakkide vabaõhumuuseum. Riikliku meremuuseumi virtuaalne haru“

    13.50–14.15 Minna Koivikko (Soome muuseumiamet, Soome) „Mida veepinnale tuua? Kuidas on teadlasest sukeldujal võimalik merekultuuripärandi populariseerimisse panustada?“

    14.15–14.40 Seán T. Rickard  (Iirimaa/Ameerika Ühendriigid) „Merepärandi ja -kultuuri populariseerimine Iirimaal. Lühiülevaade mõnest peamisest Iiri merepärandi ja -kultuuri levitamisega tegelevast organisatsioonist ja nende eesmärkidest“

    14.40–15.05 Marko Marila (Turu Ülikool, Soome) „Merearheoloogia kohaldamisala kõrghariduses ja selle populariseerimine“

    15.05–15.30 Kohvipaus

    15.30–17.35 III sessioon: (Kaas)loovad lähenemisviisid ja kogukonnad (moderaator: Hele Kiimann, Eesti Meremuuseum, Eesti)

    15.30–15.55 Hilda-Maria Klettenberg (Sõltumatu uurija, Eesti) „Ühiskonna lõimumine muuseumi-, üld- ja kõrghariduse kaudu“

    15.55–16.20 Tiffany Norberg (Badewanne sukeldusmeeskond, International) „Vabatahtlike organisatsioonide roll merekultuuripärandi populariseerimisel“

    16.20–16.45 Melika Kindel & Ave Paulus (Eesti) „Lahemaa ranniku pärandikogukonnad – merekultuuri uurimisest enesemääratluseni Pohiranna kultuuriruumi kaudu“

    16.45–17.10 Anu Printsmann (Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi maastiku ja kultuuri keskus, Eesti) „Kuidas inimesed merekultuuri tajuvad?“

    17.10–17.35 Katarina Vuori (Oulu Ülikool, Soome) „Tummadele hääle andmine. Loovad lähenemisviisid 17. sajandi anonüümse lodja hauatagusele elule“

    17.35–17.45 Kokkuvõte Hele Kiimannilt ning Anna Arnbergilt

    18.00–18.30 Ekskursioon Paksu Margareeta muuseumimajas näitusekuraatoritega

    18.30–21.00 Õhtusöök koos muusikaga Paksus Margareetas 

    2. päev 

    8.30–9.00 Kogunemine ja hommikukohv Lennusadama klassiruumis 

    9.00–9.30 Põhiettekanne„Elu piire katsetades. Dialoogi väärtus kultuuripärandi uurimisel.“ 

    Helene Uppin (Eesti Meremuuseum, Eesti)

    9.30–10.00 Lennusadama püsiekspositsiooni muudatuste tutvustus merearheoloogilises väljapanekus

    10.00–10.30 Erki Russow (Tallinna Ülikool, Eesti) „Kastitäis küsimusi: hulk tuvastamata leide Nargeni vrakilt“ 

    10.30–12.00 I õpituba „Merest pärit esemete käitlemine“ (Kristel Halman, Eesti Meremuuseum, Eesti)

    Jah, Läänemeres säilivad vrakid ideaalselt. Küll aga on meil tänu teadlastele võimalus tutvuda merelise rikkuse ja pärandiga, vaadates videosalvestisi või vrakkidelt toodud reaalseid objekte, mis on senini Läänemere külma vee all varjunud.

    Meetodid nagu objektide lähivaatlus ja käsitsemine võivad stimuleerida mälu, võimaldada kriitilist mõtlemist, edendada ajaloolist empaatiat ja julgustada interaktiivsust. Oma muuseumi haridusprogrammides paneme rõhku praktilistele kogemustele, andes seeläbi võimaluse uurida füüsilisi objekte, mis on vahetu õppimise ja teadmiste loomise viis.

    Tutvustame esemeid Eesti Meremuuseumi kogudest, mis pole veel meie avalikule näitusele jõudnud: nad ootavad kannatlikult ja diskreetselt, et õigel ajal rambivalgusesse ilmuda.

    Õpitoas tegeleme vaatlemise, hüpoteesi püstitamise ja lugude loomisega objektidest, mille otstarvet või päritolu me ei pruugi veel teada, eesmärgiga luua muuseumikavade raames ülesandeid. Neid ideid hakatakse lõpuks kasutama Eesti Meremuuseumis reaalsete hariduskavade loomisel.

    12.00–13.00 Lõunapaus 

    13.00–14.30 II õpituba „Digivahendid muuseumihariduses“ (Fredrik Lundgren, vrakimuuseum Vrak, Stockholm, Rootsi) 

    Näitustel kujutatakse merearheoloogilist tööprotsessi ja viiakse meid veepinna alla mereni, kus on unikaalne kultuuripärand kiviajast, keskajast, Rootsi suurriigi ajast, 1700. aastatest, II maailmasõjast kuni tänapäevani. Laevavrakkide uurimist saab käsitleda paljudes õppeainetes. Vrakimuuseum Vraki haridustöötajana on mul võimalus anda valdkonnaülene perspektiiv Läänemere põhja sattunud laevavrakkide ja teiste muististe lugude põhjal. Lisaks ajaloole saab haridusprogrammis käsitleda näiteks ühiskonnaõpetuse, bioloogia, füüsika ja religiooniõpetuse teemasid ning tõsta esile ka vee ja Läänemerega seotud keskkonnaprobleeme. Õpitoas käsitletakse digiaspekti – kuidas muuseumihariduses digivahenditega õpet rakendada.

    14.30–15.00 Kohvipaus 

    15.00–16.00 Muuseumituur Lennusadamas

    Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

    Salvesta Lisainfo