Seenioride teemaekskursioonid

Screen Shot 2016-02-21 at 10.30.27

Põgenikud septembris 1944 laeval “Triina”. Autor: Sigurd Roove. Allikas: www.estonica.org

2016 kevadel pakume seenioridele Lennusadamas soodsaid ekskursioone, mis koonduvad katusteema alla “Paadiga läände – Eesti põgenike saaga II Maailmasõja keerises”. Teemaekskursioonid toimuvad märtsi, aprilli ja mai kolmapäevadel kell 11.00 ja kell 14.00 ning igas kuus on ekskursioonidel erinev alateema. Märtsis tuleb juttu põgenemise põhjustest, aprillis elust põgenikelaagris ja mais edasireisimisest uude maailma.

Kõigi teemade puhul on loodud pidepunktid muuseumi väljapanekuga. Meresõjandusega seonduv ekspositsioon Lennusadamas pakub hea võimaluse teema käsitlemiseks. Põhjalikumalt peatume sõjaväelaste, täpsemini allveelaeva Lembit meeskonnaliikmete ning lennuväelaste, eelkõige vesilennukitega seotud pilootide lugudel.

Oluline info

  • Algusajad: kolmapäeviti kell 11.00 ja kell 14.00
  • Kestus: 1,5 – 2 tundi mõnusalt rahulikus tempos koos puhkepausidega!
  • Hind: seenioride kolmapäeva soodushind 7€/inimese kohta (al. 65. eluaastast)
  • Registreerumine: 5-15 minutit enne ekskursiooni algusaega Lennusadama kassas.
  • Osalemise kindlustamine toimub elava järjekorra alusel.
  • Suuremate gruppide puhul (al 10 in) palume eelnevalt ühendust võtta telefonil 6 200 550 (E-R 9.00-17.00)
  • Huvilistele, kes osalevad kõigil kolmel alateema ekskursioonil, kingime merekultuuriaasta märgi ja diplomi.

Teemaekskursioonide sisu- ja ajakava:

Maailmasõja ajal põgenes Eestist läände ca 70 000 – 80 000 inimest. Enamik neist uskus tagasi pöörduvat kohe, kui olud muutuvad soodsamaks. Siiski läks teisiti. Ohtlik merereis, hirm tuleviku ees, põgenike suhtes levinud eelarvamused ja mõistmatus eestlaste väljapääsmatu olukorra suhtes ning uue elu alustamise raskused kodust mõõtmatult kaugel olid vaid väike osa põgenikke “suurest traumast”.

MÄRTSi kolmapäevadel kell 14.00 ja 16.00: Jõuluks oleme tagasi – Suure Põgenemise algus

On tähelepanuväärne, et paljud põgenikud olid 1944. sügisel paadiga Eesti rannikult põgenedes veendunud, et hiljemalt jõuludeks on nad kodus tagasi ning Punaväed Eestist välja löödud. Lävepaku alla maeti väärisesemeid ja koguni tünnidesse soolatud liha, lootes need varsti jälle välja kaevata. Lahkumise rutus mindi teele pagasita, kaardita, kompassita.

Mis sundis inimesi oma kodusid maha jätma? Mis tingis suuremad põgenemislained? Kust hangiti paadid? Mis oli põgenemise hind? Mis sai Eesti lenduritest ja mereväelastest?

APRILLi kolmapäevadel kell 11.00 ja 14.00: Kohv ja sigaretid – elu põgenikelaagrites

Lood ohtlikust teekonnast üle Läänemere, nn. Suurest Põgenemisest 1944. aastal, on varju jätnud eestlaste saatuse põgenikelaagrites. Ekskursioonil keskendume peamiselt Saksamaa põgenikelaagritele Briti ja Ameerika Ühendriikide okupatsioonitsoonides, kus viibis ka palju endisi sõjaväelasi. Kuidas lahendasid põgenikud argimuresid? Kes ulatas neile abistava käe? Mil viisil välditi sund-repatrieerimist Punase Terrori meelevalda? Mida tuli läbi elada sõjavangistusse sattunud baltlastel? Millal pääsesid eesti põgenikud alandavast ja ahistavast olukorrast põgenikelaagris viimaks vabasse maailma?

MAI kolmapäevadel kell 11.00 ja 14.00: Võimatu missioon – eestlaste hulljulged merereisid üle Atlandi ookeani

Saksamaa põgenikelaagrid ei olnud kõige kindlamad peatuspaigad II MS põgenikele. Paljud pidid meelerahu ja perekonna turvalisuse huvides loobuma kinnisideest “Mitte Euroopast välja!” ja suurendama vahemaad kalli kodumaaga veelgi tuhandete kilomeetrite jagu. Nn „viikingite” retked viisid eestlasi väikestel purjelaevadel Ameerikasse, kus nad illegaalsete immigrantidena mõnikord pikki kuid oma saatust ootasid, või ka kaugemale. Miks hakati neid viikingiteks hüüdma? Millised seiklused leidsid aset neil pikkadel merereisidel? Millised olid need (tihtipeale vanad ja kipakad) alused, mis merereisi tarbeks ise üles vuntsiti? Kuidas võeti põgenikud vastu ja millise elu nad uuel kodumaal üles ehitasid?

Uudised

Eesti Meremuuseum Paks Margareeta sulgeb uksed

Ikooniline Paksu Margareeta suurtükitorn koos seal asuva Eesti Meremuuseumi püsiekspositsiooniga suletakse 31. jaanuaril 2018 ning arendatakse järgneva pooleteise aasta jooksul kaasaegseks muuseum-külastuskeskuseks.

12. Jaanuar

Ilmunud on uus raamat „Kalev ja Lembit“

Ilmunud on Eesti Meremuuseumi teaduri Arto Olli sulest raamat Eesti Vabariigi allveelaevade Kalev ja Lembit saatusest ja nende olulisusest ajaloos.

12. Detsember

Osale Meremuuseumi joonistusvõistlusel!

Ootame nii noorte kui vanade visionääride ja leiutajate kavandeid parimast tuleviku veealusest uurimislaevast, mis aitaks vrakke avastada ja uurida! Võidutöö saab meie uue allveearheoloogia elamustoa üheks värvimisleheks, mida külastajad saavad kohapeal värvida ning seejärel näha seinal veealuses projektsioonis. Ühtlasi kingime võitjale meremuuseumi aastakaardi!

10. November

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–18.00 (T–P)

Paks Margareeta 10.00–18.00 (T-P)

Vaata kaarti