Nii nagu päris laevad käivad aeg-ajalt remondis ja korrastusel, nii ka laevadest tehtud mudelid. Sel kevadel läbis põhjaliku värskenduskuuri suurtükilaeva „Vambola“ mudel.
Mudelite puhul kindlat kohustuslikku hooldusgraafikut ei ole ja parandus võetakse ette enamasti seoses näitusega. Kuna „Vambola“ läheb pikemaks ajaks Lennusadama uuendatavasse püsiekspositsiooni, vajasid aja, materjali väsimise ja varasema küllalt tiheda eksponeerimise tõttu tekkinud kahjustused kõrvaldamist ning üldilme värskendamist. Lisaks kinnitati mudelile tagasi paari aasta eest muuseumi jõudnud algne ahtrilipp, mille teekond muuseumi võttis 42 aastat kauem aega kui mudelil endal. Mudeli ehitaja poeg andis perealbumi vahel alles hoitud lipu meremuuseumile üle 2021, mudeli enda andis üle mudelimeister ise juba 1979. aastal.
Muuseumi hea koostööpartner, mudelimeister Jüri Žurba parandas pikipraod keres, korrastas mastid ja vandid, eemaldas lahtise ja koorunud värvi, pahteldas ning värvis kere osaliselt uuesti. Selle tarbeks tegutses märtsis Volta tänava esemehoidlas hüpiktöökoda.
Mudel on oma 2,24 meetri pikkusega üks mudelikogu suuremaid ja kujutab 1:40 mõõtkavas Eesti Vabariiki kuni 1933. aastani teeninud sõjalaeva.
“Vambola“ mudeli ehitas „Vambolal“ elektrikuna teeninud Enno Talivee (1902 –1979) üsna noore mehena aastatel 1928 – 1932. Mudeli müüs muuseumile 1979. aastal selle valmistaja Talivee ise. Lipu andis üle tema poeg Tõnu Talivee.
Museaal numbriga MM _ 2543 Aj mu kuulub kindlasti meremuuseumi staareksponaatide hulka. Ta oli väljas Paksu Margareeta vanas püsiekspositsioonis. Seejärel järjest kahel ajutisel näituse „100 aastat kiilu all. Eesti lugu laevades 1918-2018“ (24.02.2018–13.01.2019) ning liitus poole pealt näitusega „Operatsioon Red Trek. Eesti vabaduse kaitsel“ (9.10.2018 – 30.06.2019). Pärast seda on mudel „puhanud“ hoidlas.
Uues Lennusadama ekspositsioonis saab „Vambola“ neljakümne kordset vähendust näha endisel kaurilaval Eesti Vabariigi Merejõududele pühendatud ekspositsiooniosas, ühes vitriinis koos päris suurtükilaev „Vambola“ metallist nimesildiga.
„Vambola“ mudelit on laiemale üldsusele eksponeeritud juba kohe pärast valmimist. 1934. aastal oli ta rahvale uudistamiseks väljas Tallinnas Harju ja Rüütli tänava nurgal asunud Kapsi ja Ko tehnikakaupade poe vaateaknal.
Päevalehe 6. jaanuari 1934 numbris kirjeldatakse mudelit ülivõrdes: „…Mudeleid silmitsedes ilmneb, et üksikud osad ja seadeldused on wälja töötatud peensustega ja õiges proportsioonis. Mudeli üksikosadest on liikuwateks helgiheitjad, kahurid, torpeedoaparaadid, rool, propellerid, paadid, küljetrepid, paadipoomid jne. Suurt osawust ja erilist kannatlikkust on ehitajalt nõudnud laewa reelingu, blokkide ja raadioisolaatorite peensuslik wäljatöötamine. Laewa mudeli ruumid, nagu lahing, ja raadiokambrikesed, köök jne., samuti ka helgiheitjad on walgustatawad „Wambola” mudeli oma jõujaamast, milleks taskulambi patareid.“
Mudeli ehitamisest ja autorist aga antakse edasi info: „Mudeli kere on walmistatud kuuselaudadest. Peamise tööriistana on „sõjalaewade” ehitaja kasutanud hästi teritatud nahanuga. Wõiks arwata, et mudeliehitajaks on insener wõi erialal kodune meister, kuid see arwamine ei osutuks paika pidawaks. „Sõjalaewade” ehitajaks on Kapsi ja Ko äris laduhoidjana teenistuses olew Gerhard Tomasberg (Enno Talivee nimi enne eestistamist), […]. G. T. on „Wambola” mudeli ehitanud oma eriharrastusena. See töö on oma alla wõtnud ta wabad õhtutunnid ligi 4 aasta kestes. T. on pärit sadamalinnast, kuid mitte Tallinnast, waid Paldiskist. Elukutselt on ta elektrimontöör ja teenis wabadussõja ajal „Wambolal” elektrikuna.“
Viimane fakti ei ole siiski päris täpne. Vabadussõja ajal oli Enno Talivee alaealine, „Vambolal“ teenis ta 1922 –1924.
Päris laev „Vambola“, oli miiniristleja Eesti Merejõudude teenistuses aastatel 1919 –1933. Nõukogude Venemaa Balti laevastiku sõjalaev „Spartak“ ehitati 1917. aastal Peterburis. Briti eskaader hõivas aluse 1918. aasta lõpul ning andsid laeva eestlastele kasutada kuni lahingutegevuse lõpuni ning 1920. aastal ametlikult Eesti riigile. 1920ndatel olid „Vambola“ ja sõsarlaev „Lembitu“ Läänemere piirkonna kõige moodsamad ja võimekamad sõjalaevad. Allveelaevade ajastu lähenemisega seoses müüs riik 1933. aastal mõlemad alused Peruusse. „Vambola“ sai uue nime „Almirante Villar“ ja teenis kuni mahakandmiseni 1954. aastal.
