Töö kogude ja museaalidega pole kunagi igav. Mida sageli ei ole piisavalt, on aeg. Tegelikult oleks seda tunduvalt rohkem vaja, et süveneda aastate jooksul kogutud materjalidesse, sest paljuski tegeleme jäämäe veepealse osaga.
2002. aastal võeti arvele palju põnevat materjali, muuhulgas Johan Pitkaga seonduv kirjavahetus ja dokumendid Ülo Jürima pärandusest Kanadas. Kahjuks ei ole teada, kelle kaudu materjalid Eestisse jõudsid ega ka seda, kuidas nad Soomest Kanadasse rändasid. Enamasti on tegemist käsitsi kirjutatud ärakirjadega ja ka mitte kõikide dokumentide koostajat ei ole teada. Ajaliselt on valdavas osas tegu materjaliga aastatest 1943–1944, kuid on ka üksikasjalik kirjeldus Pitka põgenemisest juulis – augustis 1940 Soome. Pitka enda poolt kirjutatud dokumendid on enamasti kirjade mustandid, ümberkirjutused või siis masinkirjas allkirjata koopiad, mida võiks talle omistada. Suur osa dokumentidest seonduvad leitnant Evald Karotoomiga, kes ilmselt oli tihedates sidemetes minister Varmaga ja kes sai Pitka löögiüksuse üheks komandöriks. Üpriski intrigeeriv on kapten Karl Talpaku kiri Johan Pitkale ning viimase vastuskirja mustand. Aga keskne roll, vähemalt nende materjalide põhjal, oli Johan Pitkal. Ta sümboliseeris kõike seda, mis oli kunagi olnud ja mida sooviti uuesti saavutada.
Paljudes dokumentides kirjeldatakse Eestist põgenenud meeste olusid Soome sealsetes kogunemislaagrites, soomlaste (sõjaväelaste) suhtumisest põgenikesse. Olemasoleva materjali põhjal ei olnud suhtumine just ülemäära sõbralik. Samas tundub, et ka pagulaste endi seas puudus üksmeel. Vaated Eesti tulevikule muutusid vastavalt sõjalise olukorra muutumisele.
Meeldetuletuseks mainitud võtmetegelaste elude pidepunktid:
Johan Pitka (1872 – 1944): Vabadussõda, 1924 koos perega Kanadasse, 1930 naasmine Eestisse, 1940 põgenemine Soome, 1944 tagasi Eestisse
Evald Karotoom (1914–1946): 1938–1939 ajateenistus kaitseväes, 1941 astus Omakaitsesse, 1942 Saksa SD vahistas, 03.1943 põgenes Soome ja lõi sidemed Pitkaga, 22.08.1944 Eestisse ülesandega formeerida löögiüksus, 23.11.1944 langes vangi, 09.1946 põgenes Vorkuta vangilaagrist, tabati, tapeti.
Karl Talpak (1905–1991): 1926 lõpetas Eesti Kõrgema Sõjakooli, teenis leitnandina Kuperjanovi pataljonis, 1941 osales suvesõjas, propageeris kutseealiste noorte põgenemist Soome, 1942 sakslased vahistasid, olid sunnitud vabastama, aprillis 1943 põgenes Soome, osales Jalaväerügemendi (JR 200) loomisel ning ohvitseride väljaõppe korraldamisel, 1944.a. augustis Eestisse. 1944 põgenes Rootsi.
Ülo Jürima (1922 – 1998): 1922 Eesti – 1998 Toronto
