Eesti Meremuuseumi kogus meenutab II maailmasõja aegset Läänemere “Titanicu” hukuks nimetatud traagilist sündmust kogum lauanõusid – taldrik, tass, koorekann ja supitirin reisilaevalt “Jossif Stalin”.
Kõigil esemetel on ülaservas kahvatusinine rant, küljel sinise glasuurvärviga tähed БГМП (Балтийское Государственное Морское Пароходство) ning kolmnurkne punalipp sirbi-vasaraga. Põhja all rohelise trükiga Venemaa Dulevo fajansi- ja portselanivabriku tootjamärk.
Teistest eraldi ja hiljem kogusse lisandunud supitirinal on näha “parendus”, mis annab tunnistust eseme hilisemast kasutusest. Küljele maalitud punalipp on terava esemega maha kratsitud. Tundub, et talu söögilaual igapäevakasutuses ei peetud sobilikuks punasümboolikat sallida ning see on käepärasel moel eemaldatud.
Tulmelegendi kohaselt kasutati supitirinat 1970. aastate lõpuni ning see oli saadud sõja ajal aurulaeva “Helge” või “Triton” meremeestelt vahetuskaubaks toiduainete või öömaja eest. Supitirin pidi aga kindlasti pärinema mujalt, sest Balti merelaevanduse logoga serviisi kuulumine väikese Eesti kaubaauriku sööginõude varustusse ei tundu kuigi loogiline.
Tassi, koorekannu ja taldriku (MM 2598/1-3 Aj e 1539/1-3) on 1980. aastal Meremuuseumile üle andnud Ekateriina Saarnak Harjumaalt ja nende legend räägib selgelt kasutamisest reisilaeval “Jossif Stalin”. Supitirin (MM 16944 Aj e) on muuseumi jõudnud 2017. aastal Saaremaalt Jaagu talust Mujaste külas Leisi vallas.
Pärinemist “Jossif Stalinilt” supitirina tulemelegend otsesõnu ei väida, kuid esemeid kõrvutades, on ilmselge, et neil on sama päritolu. Tundub usutav hüpotees, et nõud on osa “Jossif Stalini” söögisaali toredast varustusest ning need on saadud saagiks Lohusalu rannas madalale jooksnud laevalt või vahetuskaubaks veidi varem, kui alus Hanko garnisoni varustuslaevana teenis.
Reisilaev “Jossif Stalin” oli vastselt enne sõda valminud ning kirjelduste kohaselt koos sõsarlaeva “Vjatšeslav Molotoviga” (hilisema nimega “Baltika”) üks moodsamaid ja uhkemaid. Reisijate käsutuses olid muusikasalong, raamatukogu, kinosaal ja mitu restorani. 502–512 reisijakoha ja 108 meeskonnaliikmega laev oli suuruselt võrreldav ligi pool sajandit hiljem Helsingi-Tallinna liini teenindanud parvlaevaga “Georg Ots”.
Alus ehitati 1938–1940 Hollandis N.V, Nederlandsche Dok & Scheepsbouw Maatschappij Amsterdami laevatehases Nõukogude Liidu tellimusel ja oli algselt ette nähtud sõitma Kaug-Idas või teistel andmetel marsruudil Leningrad-London. Teise maailmasõja algus muutis plaani ning 1941. aasta kevadest sõitis alus liinil Leningrad-Tallinn-Hanko. Sõja alates nimetati “Jossif Stalin” ümber Punalipulise Balti Sõjalaevastiku sõjaväe transpordilaevaks VT-521, mille ülesanne oli teenindada Hanko mereväebaasi.
Novembris 1941 otsustas Balti laevastiku juhtkond evakueerida Hanko mereväebaasi, kus viibis 28000 mereväelast ja ca 6000 tsiviilisikut. Laevad, teiste seas ka “Jossif Stalin”, saabusid Hankosse 30. novembril 1941. 21 laevast koosnev konvoi lahkus sealt 2. detsembri õhtul.
“Jossif Stalin” oli laevadest suurim ja see laaditi evakueeritavaid pilgeni täis. Kuigi laevale ette nähtud maksimaalne kandevõime oli vaid 620 reisijat ja meeskonnaliiget, paigutati pardale koos meeskonnaga 5600 inimest.
Evakuatsiooni konvoi sattus kesköö paiku sakslaste miinitõkkesse ning “Jossif Stalin” pidi pöörama miinidest puhastatud laevateelt kõrvale, kus teda tabas järjest mitu miiniplahvatust. Laeva kere sai purustusi, hakkas lekkima ja alus kaldus kreeni. Lisaks tabas “Jossif Stalinit” ka soomlaste rannakaitse suurtükituli ning trümmides plahvatas laadungiks olnud laskemoon.
Ligi 1500–2000 inimest hukkus plahvatustes ja puhkenud tulekahjus, 1740 inimest suudeti päästa teistele alustele, ülejäänud jäid triivivale ja uppuvale alusele oma saatust ootama. Üksi jäetud vrakk triivis aeglaselt lõuna poole, kuni jõudis pooleteise kilomeetri kaugusele Lohusalu poolsaare tipust, kus ta liivasele madalikule kinni sõitis. See madalik päästis veel kuni 2000 inimest hukkumisest.
Pärast sõja lõppu 1945. aasta suvel tõmmati vrakk madalikult lahti, pukseeriti keskmine osa Tallinna ning lõigati Paljassaares vanarauaks. Osa ahtrist ja vöörist olla Lohusalu lähistel merepõhjas tänini.
Hanko evakuatsioonist saab lugeda lähemalt Meremuuseumi blogist: https://meremuuseum.ee/blog/2022/12/10/eesti-mehed-ja-laevad-ning-hanko-evakuatsioon/
Tekst: MM koguhoidja Eve Paavel
