Arheoloogilised leiud näitavad, et Läänemere maad on omavahel suhelnud tuhandeid aastaid. Ülemere rahvaid meri ei lahuta, vaid ühendab. Aastasadu sõideti merd ühepuupaatidega ja seejärel sõudelaevadega, kuid tõeline murrang laevanduses toimus purje kasutusele võtmisel. Tuule jõu kasutamine tõstis oluliselt laevade liikumiskiirust ja võimaldas läbida varasemast tunduvalt pikemaid vahemaid.
Purjetamine sai alguse Mesopotaamias ja Egiptuses umbes 6000 aastat tagasi, kui sealsetel jõgedel sõitvatele sõudelaevadele lisati puri. Ka Vahemerel sõitvad laevad, nagu näiteks roomlaste kuulsad galeerid, olid kaua ühteaegu nii sõude- kui purjelaevad enne kui mindi täielikul üle ainult tuule jõul liikuvatele purjekatele.
Põhijoontes sarnane areng laevanduses toimus ka Põhja-Euroopas, ainult et sajandeid hiljem. Läänemerel esindasid rauaaegsete sõudelaevade ja tuule jõul sõitvate keskaegsete kogede vahele jäävat etappi viikingilaevad, mis liikusid nii aerude kui purje abil.
Kui Vahemere ümbruses on vanimad purjekate kujutised maalitud vaasidele, siis Läänemere ääres raiuti need kivist sammastele. Ojamaa pildikividel on kujutatud ühemastilisi laevu, millel on laeva mõlemas otsas kõrged kaarjad täävid, kuid madalad pardad tüürmõlaga ahtris. Laevaga risti olev raapuri on madal ja lai. Pikka aega olidki kujutised kividel ainsateks tõenditeks Läänemerel purjetamisest eelviikingiajal, 7.–8. sajandil.
Salme laevaleid
Olukord muutus, kui Saaremaal Salmelt leiti 2008. aastal kahe 8. sajandi keskpaigast pärit laeva jäänused. Neist suurem, mida nimetatakse Salme II laevaks osutus vanimaks teadaolevaks Läänemere purjekaks. Oma algsel sõiduvalmis kujul oli laev 17,5 m pikk ja 3,4 m lai. Kere plangutus oli vähemalt kuue plangurea kõrgune. Laeva ehitamiseks oli kasutatud 3 cm paksuseid männiplanke. Parda kõrgus võis olla 1,1 m ja laeva süvis koos kiiluga 80 cm. Laeva veeväljasurve oli arvutuslikult 9,5 tonni, tühi laev kaalus 6–7,5 tonni ringis. Plangutust toestas 12 laevakaart. Laevas olnud aerude arvu on raske öelda, kuid teistel sarnaste mõõtmetega viikingite sõjalaevadel on vajadusel aerude taga olnud 24–26 meest. Kogu meeskonna suurus võis olla 30 mehe ringis.
Otseseid jälgi mastist ei olnud säilinud, kuid mitmed konstruktsiooni iseärasused siiski osutavad, et Salme II oli purjekas. Laeval oli vertikaalne kiil, mis oli vajalik just purjelaevale tagamaks vajalikku stabiilsust ja takistamaks külgsuunas triivimist. Samuti olid laeva põhjas kiilujoonel suured raudklambrid, mille eesmärgiks oli kinnitada masti altpoolt toetav pikitala ehk kiilson laevakiilu külge. Laeva ehituskoht ei ole teada, kuna aga sellesse maetud mehed olid Rootsist, siis võib arvata, et ka laev oli sealt pärit.
Tekst: Marge Konsa
