1928. aasta 8. juulil asutati Eesti Jahtklubi Liidu (EJL), mille eesmärk oli ühendada Eesti purjetamiskogukond nii võistlejatele kui ka harrastajatele. Asutajateks olid Tallinna Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Selts, Haapsalu Purje- ja Sõuklubi, Pärnu Jahtklubi, Kuressaare Jahtklubi ning Narva Jahtklubi, kes on tänaseni ühel või teisel kujul liikmed. Erinevate võimude ja iseseiva Eesti ajal on EJL purjetamiskogukonna lipulaevaks olnud ja hoidnud kogu kogukonna eest purjetamislippu üleval, et Eesti ja teistel meredel oleks näha Eesti lippu seilamas.
Tänane EJL on koondanud enda alla erinevad klassiliidud, nagu Optimist Klassiliit, Jääpurjetamise Liit, Folkbootide Flotill ja Purjelaualiit, kui ka jahtklubid, purjetamiskoolid, seltsid ja muud huvigrupid. Samuti on EJLi huvi tagada Eesti purjetamise rahvusvaheline tase, milleks koolitab EJL välja treenereid ja võistlusametnikke. Tänaseks on sertifitseeritud treenereid 51 ja võistlusametnikke 72, mis on veel väiksed võrreldes võistlustel osalejate arvudega. Hiljutisel Tallinna Jahtklubi karikavõistlusel osales kokku 131 purjetajat erinevatest jahtklubidest ja ka riikidest.
EJL on Eesti esindaja rahvusvahelises World Sailing katuseorganisatisoonis ja purjetamiskogukonna esindaja Eesti Olümpiakomitees. Selle tulemusena on hoitud Eesti riigist purjetajatele võimalus pääseda olümpiamängudele. Viimasel Tokyo 2020. aasta olümpiamängudel esindasid Eestit Ingrid Puusta RS:X svertlaua ja Karl-Martin Rammo ILCA7 svertpaadi arvestuses.
EJL tähtsündmustena tuntakse purjetamisvõistlusi erinevates Eesti sadamates erinevatele paadiklassidele kui ka iga-aastast Muhu väina regatti, mille korraldamistesse löövad kaasa erinevad EJL-liikmed. Selleaastane regatt avatakse täna ja kaasa saavad elada kõik: http://www.muhuvain.ee/regatt2023 Rohkem infot EJL tegevustest on leitavad kodulehelt.