Hiljuti jõudis Meremuuseumisse sekstant, mille annetas härra Peeter Leppik Kanadast. Täname annetajat ja Eesti Suursaatkonda Ottawas eesotsas suursaadik härra Margus Ravaga, kelle abiga sekstant meieni jõudis!
Selle merel täpse asukoha määramiseks väga tarviliku instrumendi sai Peeter oma isalt Udo Leppikult (1932–2012), kes omakorda sai selle päranduseks oma isa Boris Leppiku (1901–1939) koolivennalt Arnold Toomassonilt (1903–1983). Peeter Leppiku isa Udo andmetel oli Arnold Toomasson uhke Eesti reisilaeva „Estonia“ kapteniks kuni sõja lõpuni 1945 ning seda sekstanti kasutati just sellel konkreetsel laeval. Kaugesõidukaptenid Toomasson ja Leppik õppisid mõlemad Tallinna Merekoolis, Toomasson lõpetas kapteni eksamiga 1928 ning Leppik 1931.
Boris Leppik oli kaubaauriku „Mina“ kapten, ent uppus koos laevaga 1939. aastal Teises maailmasõjas, kui Saksa allveelaev U-57 (komandör Korth) tulistas 13. detsembril Cross Sandsi madaliku lähedal välja ühe torpeedo, mis tabas laeva vööripoolset osa. Sekundite jooksul tõusis „Mina“ ahter taeva poole, peamasin veel töötas ja laeva propeller tiirles õhus, samas vajus ka laeva vöör lainetesse. „Mina“ kadus Inglise kanali põhja ning oleks põhja viinud ka Boris Leppiku isa Udo, kui too koos oma ema (ja ühtlasi Borisi abikaasa) Helenega ei oleks Göteborgis „Mina“ pardalt maha läinud ning Eestisse suundunud. „Mina“ sõitis koos meeskonnaga edasi Inglismaale ning seejärel juba viimaseks jäänud reisile…
Kaugesõidukaptenid Leppik ja Toomasson olid põlvkonnast, kes sai tugeva merehariduse Esimese maailmasõja järel juba iseseisvas Eestis. Boris Leppiku meremehetee sai alguse 1923. aastal valminud purjekal „Pärnumaa“, kus kapteniks oli perekonnatuttav Mihkel Kurgo. Suviti töötas Boris laevadel ja talviti käis merekoolis, tõustes järjest ametiredelil. 1937. aastal sai tast aurulaeva „Mina“ kapten.
Toomasson sõitis tüürimehena ja kaptenina purjekail ja aurikuil kaugesõidus, olles pikemat aega Pärnu ja Tallinna laevaäride aurikuil I tüürimees. Teada on, et 1925. aastal sooritas ta Kuressaare merekoolis kaugesõidu tüürimehe eksami ning 1928. aastal Tallinna merekoolis kapteni eksami. 1938. aastal oli ta auriku „Regulus“ kapten ning pidas sama ametit ka veel 24. veebruaril 1940, mil on käinud laeva sadamas viibimise ajal maal Londonis. Millal sai temast reisi-kaubaauriku „Estonia“ kapten, ei ole veel õnnestunud välja selgitada.
Igatahes valmistatud on see sekstant Nõukogude Liidus Leningradi linnas navigatsiooniriistade tehases (Завод Штурманских приборов) mitte enne kui 1938. aastal, arvatavasti 1938–1939. Logol on tähed ЗШП, mida täiendavad kirjad № I 1. Sekstant on väga heas korras ning olemas on kõik detailid ja lisad. Annetatud sekstant on väärt täiendus meie meretehnika kogule, kus seni leidus 31 sekstanti, nii uuemaid kui vanemaid mudeleid, ent mitte ühtegi säärast.
Külastajad saavad erinevaid sekstante näha Paksu Margareeta püsinäituse II korrusel, kus on koos muu meretehnikaga eksponeeritud 11 sekstanti, samuti on üks sekstant Lennusadamas ajutisel näitusel „Kajutivestlused Johan Pitkaga“.
Foto 1: Vasakult Peeter Leppik ja suursaadik Margus Rava sekstandiga. Erakogu.
Foto 2: Aurulaev “Mina”. Meremuuseumi Fotokogu, MM F 415/4.
Foto 3: Purjelaev „Pärnumaa“. Meremuuseumi Fotokogu, MM F 205/9.
Illustratsioon 4: Eesti laevade ja meeskondade registreerimise kaardid, aurulaev „Mina“. 1937/38 a. Boris Leppik on pidanud 1. tüürimehe ametit ning seejärel saanud kapteniks. (ERA.1682.3.48, l. 955)
Illustratsioon 5: Eesti laevade ja meeskondade registreerimise kaardid, aurulaev „Mina“. 1937/38 a. (ERA.1682.3.48, l. 956)
Lisalugemist:
Aurulaeva ”Mina” kapteni Boris Leppik’u kiri Madis Mei’le hukkunud meremeestele püstitatava mälestussamba heaks organiseeritud korjanduse asjus 25.11.1938, vt https://www.muis.ee/museaalview/145076
Urmas Dresen. „Estonia“ nime kandnud laevu. – „Meremees“ Nr. 1-2, 26. jaanuar 1993, vt https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:134384
