Meremuuseumi esemekogusse on lisandunud huvipakkuv museaal – korjanduse kruus soomuslaev “Russalka” mälestusmärgi püstitamiseks. See on toekas kollasest metallist sangaga kruus. Endine omanik mäletab, et ostis selle aastaid tagasi Soomest ühelt antiigilaadalt. Silindrikujuline kruus on valmistatud messingist. Selle kõrgus on 15,5 ja laius 13,5 cm, läbimõõt 9 cm, maht umbes 1 l.
Kruusi esiküljele on paigaldatud kaks plaati. Ülemisel on kohrutatud Keisrikulli kujutis, alumisel pressitud venekeelne tekst soomuslaev „Russalka“ ja väike laeva siluett. Kruusi põhja all on vene keeles kiri aasta 1899 Revel.
Kruusi sangal olev valmistajamärk ja kirillitsas kirjutatud FUKS viitavad, et tegemist on Fuchsi firmaga. Aastatel 1882–1918 asusid Saksa päritolu töösturi F. Fuchsi tehased praeguse Ukraina aladel ning seal valmistati põllumajandusmasinaid ja tööriistu. Tõenäoliselt on tegemist tööstustoodanguga – toorikuga,”millele on hiljem joodetud plaadid ja pressitud tekstid.
Teadaolevalt hukkus Tallinna sadamast väljunud soomuslaev “Russalka” Soome lahel 7. septembril (ukj 19. septembril) 1893 koos meeskonnaga. Eelmine omanik oletas, et ehk on kruus pärit laevalt. Ent aastaarv 1899 kinnitab, et see on pärit hilisemast ajast. Tõenäoliselt on tegemist, kas korjandus- või mälestuskruusiga, mis on seotud Russalka monumendi püstitamisega.
Septembris 1899 toimus Tallinna Püha Siimeoni ja Naisprohvet Hanna kirikus iga-aastane “Russalka” hukkunutele pühendatud jumalateenistus. Tseremooniast osavõtjad arutasid võimalust püstitada laeval hukkunud meremeestele mälestussammas. Idee eestvedaja, Tallinna sadama ülem kontradmiral Wulff hakkas tegelema vastava loa saamisega. Jaanuaris 1900 sai ta teate mereväe peastaabist, et Russalka mälestussamba tarvis lubatakse korraldada ülevenemaaline korjandus.
Umbes 19. sajandi keskpaigani oli tavaliselt monumentide tellijaks ja paigaldajaks riik. 19. sajandi teises poolest hakkas tõusma huvi minevikupärandi vastu ning ka elanikud ise olid valmis rohkem toetama erinevaid algatusi ja osalema korjandustel. Kontradmiral Wulffi juhtimisel moodustatigi korralduskomitee. Sama aasta aprillis alustati mälestussamba kavandamist ja korjandustegevust.
Ülevenemaaline korjandus osutus enneolematult edukaks ka Eestis. Russalka mälestussammas maksis kokku 67 159 rubla, millest 61 000 rubla saadi annetustena. Ausammas avati pidulikult “Russalka” hukkumise üheksandal aastapäeval, 7. septembril (ukj 20. septembril) 1902. Sambal olevatel siltidel on kirjad “Asutatud Keisri Majesteedi Nikolai II õnneliku valitsuseajal 1902 kõige kõrgema loaga terves riigis toimepandud korjanduse (…) Tallinn 1899—1902.”
Ülevaate koostas peavarahoidja Ruth Ristmägi.
