Neljapäeval, 19. jaanuaril selgub, milliseid Muuseumirotte seekordsel muuseumide aastaauhindade konkursil pälvime. Üks mullune projekt, millega oleme nomineeritud muuseumikogu arendaja kategoorias on meie muuseumi kogudele kaasaegse hoidlapinna ja vastavale meeskonnale uue kontori loomine. Järgnevalt leiate projekti meeskonna ülevaate, mida ettevõtmine tähendas.
Miks väärib projekt Muuseumirotti? Eesti Meremuuseumi kogude meeskonnale saabus 2022. aasta suurte muutustega – uue kodu sai suur osa meie muuseumikogust ja ka kogude osakonna töötajad, kui senised erinevates asukohtades paiknenud kontori- ning hoidlapinnad koliti uuele, just meie vajaduste järgi loodud pinnale. Pikk ja pingeline protsess alates sobiva pinna leidmisest ja ruumide planeerimisest kuni väärtuslike museaalide kolimise organiseerimiseni tõi meid minevikust kaasaega. Aastakümnetega kogutud kultuuriväärtused on paremini hoitud, töötajad tunnevad rõõmu kaasaegsetest tööruumidest ning tänu uutele ja avaramatele funktsionaalsustele (digiteerimine, konserveerimine, raamatukogu) saavad kogud paremini kättesaadavaks ka väljaspool muuseumi.
Kust selline idee? Kogude hoidlad paiknesid varem Rahvusraamatukogus ning Peetri külas Läike teel. 2021. aasta alguses öeldi üles Läike tee laopinna üürileping, lisaks oli teada, et samal aastal läheb rekonstrueerimisele Rahvusraamatukogu ning ka sealsetele kogudele ja töötajatele tuleb leida uued ruumid. Pidime leidma kaasaegsed hoiutingimused kahele kolmandikule muuseumikogust ja töötingimused 10 inimesele.
Millise eesmärgi seadsite? Eesmärk oli leida kogudele ning töötajatele uued hoiu- ja tööruumid Lennusadama lähedal. Algselt otsisime eraldi asukohtades asuvaid büroo- ja laoruume, aga kuna turul ei leidunud sobivat pinda ja aadressil Volta 1 alustati täiesti uute üüripindade arendamist, siis alustasime sealse arendajaga läbirääkimisi, leidmaks võimalusi arendada välja sobiv pind nii hoidlaks kui ka tööruumideks.
Mis eristas projekti kõikidest senistest? Meremuuseum ei ole varem sellises mahus üüripinda arendada lasknud. Lisaks oli oluline piirang aeg, sest Läike tee ja Rahvusraamatukogu lepingute lõppemisel ei tohtinud museaalide kogud jääda ilma ruumideta, ehitusturul aga valitses defitsiit ja paljude projektide valmimistähtajad pikenesid. Kogude töötajad said sobivate hoiutingimuste ja töökeskkonna loomisel kaasa rääkida.
Millist kasu andis projekt Eesti kultuurimaailmale? Aastakümnetega kogutud kultuuriväärtused on paremini hoitud, töötajad tunnevad rõõmu kaasaegsetest tööruumidest ning tänu uutele ja avaramatele funktsionaalsustele (digiteerimine, konserveerimine, raamatukogu) saavad kogud paremini kättesaadavaks ka väljaspool muuseumi.
Mida soovitate nendele, kes teie eeskujul midagi sarnast ette võtavad? Head eeltööd, tugevat meeskonnatööd ja plaani B olemasolu.
Millise meeskonnaga projekti teostasite? Ruth Ristmägi, Margit Dengo, Sander Jürisson, Eve Paavel, Evelyn Silmet, Helju Zahharov, Andres Eero, Alo Ervin, Tõnu Joonas, Tõnis Veltman, Valter Vaht, Ants Ollis.
Kuidas kavatsete projektiga edasi minna? Projekt on lõppenud, jätkub igapäevane töö ja jooksev parendamine. Tulevikus (umbes 10 aasta vaates) loodame arendada kogudele sobivad pinnad Lennusadamasse. Samuti ootame Põhja-Eesti Pärandihoidla arendamist riigi poolt, kuhu saaksime suurema osa museaalidest hoiule anda.
Enne:
Nüüd:
