Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Liitu uudiskirjaga

    Polaarõhtul esines keeleteadlane Indrek Park

    22. novembril Lennusadamas toimunud Polaarõhtul esines keeleteadlane ja antropoloog Indrek Park. Indrek on polaarklubi liige, kes toimetab vaheldumisi nii Eestis kui Ameerikas, kus ta töötab Indiana Ülikoolis. Meie muuseumile on ta tuttav eelkõige oma isa kaudu, sest Eesti legendaarsem Antarktika uurija Vello Park töötas oma viimastel aastatel jäämurdjal Suur Tõll. Eestis tuntakse Indrek Parki laiemalt pärast seda, kui teine polaarklubi liige Liivo Niglas tegi tema tööst dokumentaalfilmi “Keelepäästja”.

    Oma ettekandes rääkis Indrek Park põhjarahvaste keeltest ehk veidi boreaalsest lingvistikast. Kui ta proovis leida neile ühisnimetust, siis tuli välja fakt, et enamik neist rahvastest on pikemat või lühemat aega olnud Vene võimu all, sest ka Alaska kuulus  kuni 1867. aastani Vene tsaaririigile. Kui vaadata põhja polaarjoone sees elavaid rahvaid, siis seal räägitakse 30-40 keelt, mis kuuluvad viide kuni seitsmesse keelkonda. Indrek rääkis ka ajaloost. Kui tänapäeval juba teatakse indiaanlastega peetud sõdu, siis täiesti uurimata on Venemaa põhja aladel elavate rahvaste vallutamise või “tsiviliseerimise” ajalugu. Huvitav on see, et rahvas, keda ei õnnestunud vallutada olid tšuktsid, alles nõukogude võim tegi lõpu nende iseolemisele. Aleuute kasutati Alaska vallutamisel, kuid huvitav oleks uurida nende ja venelaste vahel peetud merelahinguid.

    Kõik, mis on kauge, on põnev ning on juhtunud, et põhjarahvaste keeli on müstifitseeritud. Indrek rääkis huvitavalt kuidas on tekkinud müüt, et eskimotel on lume kohta kuni 400 sõna. Kuid tegelikult on neid kõigest kaks ning isegi eesti keeles on sõnu rohkem. Kriitikat tuli Uku Masingu kohta, kes arvas, et keelkond võrdub meelkond, et erinevaid keeli rääkivad inimesed näevad ja tunnetavad maailma eri moodi. Põnev oli kuulata erinevate keele võrdlusi ning ikka ja jälle tuli ta ka eesti keele juurde. Kuigi eestlased ei kuulu ei põhja rahvaste ega põlisrahvaste hulka. Murelikuks teeb, et keeled vähenevad ja kaovad. Elavaid keeli on praegu 7000, kuid iga aastaga see arv väheneb. Mida siis ette võtta? Indrek Park tahab luua Eestisse Põliskeelte Instituudi, mis oleks nagu koordineerimiskeskus, mis toetaks noori teadlasi, kes läheksid välitöödele. Praegu on kiiresti vaja keeli dokumenteerida, lindistada, teha videosalvestusi jne. Siis oleks saadud materjalide põhjal veel tuhat aastat võimalik analüüse teha. 

    Peale ettekannet oli veel pikk arutelu, sest küsimusi ning kommentaare oli päris palju.

    Tekst: Katrin Savomägi

    Polaarõhtu salvestust saab vaadata siit

    Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

    Save preferences More info