Meie laevaomanikud nägid, et ainus võimalus mereasjanduse alal edukalt tegutseda on anda Eesti rannikult võrsunud noortele meremeestele eriharidus. Merekoolide ajalooline areng on tihedalt seotud meresõidu üldarenguga. Kuni meresõit piirdus rannasõiduga, ei olnud mereharidust vaja. Teadmised ja oskused anti suuliselt edasi vanematelt noorematele. Kaugemate reiside jaoks oli vaja õppinud meremehi. Siit kerkiski mõte asutada merekool. Kõigi Eesti merekoolide – Heinaste (1864-1916), Käsmu (1884-1931), Narva (1873-1918), Paldiski (1876-1916), Kuressaare (1891-1915) – asutamisel andis nõu ja abi Läti rahvusliku ärkamisaja tegelane lätlane Krišjanis Valdemars (1825-1891), kes oli Moskva meresõidu edendamise seltsi sekretär ja merenduse propageerija.
Õppetund Käsmu Merekoolis aastatel 1903-1918. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.
Tund Paldiski merekoolis arvatavasti aastatel 1905-1901. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.
Oluline roll oli ka omaaegsel Tallinna Merekoolil (1919-1991), mis oli puhtakujuline Eesti iseseisvusaegne merendusõppeasutus. See tekkis ühes Eesti Vabariigi sünniga, arenes ja kosus ühes vabariigi arenemisega saavutades oma küllalt kõrge taseme, mis on säilinud tänaseni. Oma loomisest peale oli ta keskseks merekooliks Eestis, kus tuli peamine osa meie laevajuhtkonnast. Aastatel 1919-1991 tegutses merekool keskeriõppeasutusena, kus valmistati ette kaadrit kaubalaevastikule. Kool asutati ”Laevanduse” seltsi algatusel ja toetusel ning kasutati seal ka Tallinna evakueeritud Narva Merekooli vara. Õppetöö algas 27. oktoobril 1919.Esmalt tegutses ainult ettevalmistus-, I ja II klass. III klass avati 1923. aastal ja 1935. aastal liideti kooliga Tallinna Laevamehaanikute Kool. Aastatel 1921-1940 olid kooli juures ka üheaastased kursused, mille lõpetanud said kaugsõidukapteni, kippari, laevakoka, lootsi, raadiotelegrafisti, motoristi või assistendi kutse.
Praktiline tund Tallinna Merekoolis. Foto on tehtud arvatavasti 1950-1960-ndatel aastatel. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.
Purjelaev Vega oli õppelaevaks Tallinna Merekooli kursantidele. Foto on tehtud 1970-ndatel aastatel. Allikas: Eesti Meremuuseumi kogud.
Aastatel 1919-1940 lõpetas kooli 227 ligisõidutüürimeest, 208 kaugsõidutüürimeest, 190 kaugsõidukaptenit ning 1932-1940 lisaks 186 III järgu, 110 II järgu ja 50 I järgu mehaanikut. 1940 jõuti avada laevaradistide ettevalmistamiseks raadioklass. Kokku oli 1940. aastail õpilasi keskmiselt 150.
Pärast II maailmasõda läks kool Eesti Merelaevanduse alluvusse ja alustas õppetööd 23. septembril 1945. Õpilasi oli siis 210, erialasid 4 – laevajuhtimine, laevamehaanika, raadiotehnika (õpetati aastani 1952) ja laevaehitus (aastani 1955).
Aastal 1976 lisandus uus eriala – laevaautomaatseadmete operaator. Kooli võeti algul 7 klassi, hiljem 8 klassi lõpetanuid. Õppeaeg oli 4,5 aastat. 1960-ndaist aastaist mindi erialaainetes üldise venestamise survel üle vene õppekeelele. Eestikeelne õpetus taastati alles 1990. aastal.
Aastatel 1950-1991 lõpetas kooli rohkem kui 5200 õpilast. 1952-1979 oli kursantidel merepraktika jaoks oma õppelaev – mootorpurjekas Vega. Kui 1992. aastal asutati Eesti Merehariduskeskus, moodustas Tallinna merekool selle tuumiku ja alates 1999. aastast kannab Tallinna Merekool nime Eesti Mereakadeemia.
Aastal 2014 liideti Eesti Mereakadeemia Tallinna Tehnikaülikooliga kolledži staatuses ja sellest ajast kannab kool nimetust TalTech Eesti Mereakadeemia ning jätkab oma tänuväärset tegevust. Tema seinte vahel saavad üha uued ja uued koolilõpetanud ettevalmistuse ning karastuse tulevasteks meresõitudeks.
Ülevaate koostas Eesti Meremuuseumi kogude kuraator-koguhoidja Evelyn Silmet.
