Täna 25 aastat tagasi – 27. septembril 1997 – oli Kopli poolsaarel asuvas Süsta sadamas üles rivistunud puhkpilliorkester, et tervitada toonase Piirivalveameti uut laeva – 55-meetrist ja üle 1000 tonnise veeväljasurvega Valvast. Seni nime Bittersweet kandnud Ühendriikide rannavalvelaev suundus Eestisse Bostoni lähedal asuvast Woods Hole’i nimelisest kodusadamast 6. septembril 1997. Kolm nädalat ehk 21 päeva väldanud teekonnal saadi osa ka samal ajal Atlandi ookeanil võimutsenud orkaan Erika raevust. Kapten Knut Mitti juhtimisel läbitud teekond tegi Valvasest seejuures esimese riikliku aluse, mis on Eesti lipu all ületanud Atlandi ookeani.
Piirivalvelaev Valvas teel Eestisse 26. septembril 1997. Foto: Eesti Meremuuseum.
Mõni päev pärast saabumist, 1. oktoobril 1997 toimus Admiraliteedi basseinis laeva teenistusse võtmise tseremoonia, kus kõnega esinenud president Lennart Meri pidas Valvast oluliseks lüliks Eesti lähenemisel meie liitlastele Euroopas Läänes:
„Nüüd hakkab ta (Valvas) teenima Eesti Vabariiki, ta hakkab teenima Eesti Vabariigi puutumatust, sõltumatust, iseseisvust. See tähendab, temaga koos on Läänemerele tulnud rohkem stabiilsust, rohkem enesekindlust. Läänemeri avaneb maailmale, Läänemeri jääb avatuks maailmale. Läänemeri hakkab teenima Euroopat kui Euroopa sisemeri, mis on avatud kõigile tema rannaäärsetele riikidele kõigi riikide kasuks, kõigi riikide koostööks. Valvas, valva ja Valvas, murra ka jääd. Sest ka seda sa oskad teha, sest ka seda tuleb teha Läänemerel. Murra ka poliitilist jääd!“
Piirivalve vahilaev PVL- 109 Valvas 1990ndatel aastatel. Foto on nahkköites albumis, mille Piirivalveamet kinkis Eesti Meremuuseumi 70. juubeliks. Foto: Jaan Rõõmus.
Eesti piirivalvelaevana oli Valvas aktiivses teenistuses kuni 2010. aastani ning 2014. aastast on laev avatud külastamiseks Lennusadamas Eesti Meremuuseumi muuseumilaevana. Toreda kokkusattumusena toimus seejuures Valvase teenistusse võtmise tseremooniaga osaliselt ka meie muuseumis – tseremoonia teine osa toimus Paksus Margareetas Eesti Piirivalve 75. aastapäevale pühendatud näitusel.
Muuseumilaev Valvas meremuuseumi jahisadamas 19. augustil 2022. Foto: Lennusadama jahisadama praktikant Karel Riitsalu.
Valvas ehitati aastatel 1943–1944 Duluthis (Minnesota, USA) Ameerika Ühendriikide rannavalvele. Nime Bittersweet all teenis laev Vaiksel ja Atlandi ookeanil kuni 1997. aastani. Laev kuulus 180-jalaste poilaevade klassi, mis oli võimeline lisaks täitma ka merepääste ja õiguskaitse ülesandeid. Tänu vööri kujule ning tugevdatud vöörile ja veeliinile oli alus võimeline ka jääd murdma. Poide (aga ka lasti) tõstmiseks on laev varustatud vintsi ja poomiga. Operatsioonid õiguskaitse vallas olid paljus seotud kalastuspiirkondade ja USA kalavarude kaitsmisega. Valvase sõsarlaevad, mille tööpiirkond jäi lõunaosariikide rannikule, pidid rohkem tegelema ka salakaubanduse jms takistamisega.
Poilaeva Bittersweet veeskamine laevatehases Zenith Dredge Company 11. novembril 1943. Foto: United States Coast Guard.
Vahetult enne Teise maailmasõja lõppu teenistusse võetud 180-jalaste poilaevade klassi alustel tuli sõja viimastel kuudel täita ka mitmeid sõjalisi ülesandeid – lisaks poide korrashoiule, jäämurdmisele ja merepäästeoperatsioonidel osalemisele pakuti 180-jalaste poilaevadega relvastatud kaitset kaubalaevadele, tegeleti allveelaevade jahtimisega ning varustati teisi laevu.
Poilaev Bittersweet kahe poiga tekil, 8. august 1987. Foto: United States Coast Guard.
Poilaev Bittersweet Kodiaki reidil, 18. mai 1961. Foto: United States Coast Guard.
Poilaev Bittersweet töötas Vaikse ookeani põhjaosas ja Beringi merel kuni 1976. aastani, mil see suunati moderniseerimisele. Seejärel jätkas alus teenistust juba Atlandi ookeanil, kus tema kodusadamaks oli Woods Hole (Massachusetts). USA rannavalve teenistuses oli Bittersweet kuni 1997. aastani, mil rannavalves teeninud meremeeste poolt kõrgelt hinnatud alus kingiti Eestile.
Valvast on võimalik külastada Lennusadama jahisadamas Eesti Meremuuseumi lahtiolekuaegadel soetades selleks sobiva muuseumipileti.
Ülevaate koostasid Eesti Meremuuseumi sisuvaldkonna juht Sander Jürisson ja püsinäituse kuraator Mihkel Karu.
