Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Liitu uudiskirjaga

    Ajaloolisi kaadreid jäädvustanud sadamate insener Harald Wieckmann

    Õhtuti magama minnes palusin ma, lisaks isa, ema, kõigi tädide ja onude eest palumisele, „Armas Jumal, lase mul saada kapteniks“. Ehkki selleks ma ei saanud, võttis ta mind siiski vähesel määral kuulda, nii et ma olen kogu oma elu, kuni tänaseni mil pensionile jäin, sadamaid ehitanud ja kuni 1944. aastani Tallinna Tehnikaülikoolis uuele sadama ehitajate põlvkonnale teadmisi jaganud.“* Nende sõnadega kirjeldas oma lapsepõlve unistust insener ja foto- ning filmiamatöör Harald Wieckmann.

    Harald Wieckmann, keda sõprade seas kutsuti hüüdnimega Mutt või onu Mutt, sündis 9. septembril 1892. aastal Tallinnas. Tema isa Walter Carl von Wieckmann oli kaptenina sõitnud erinevatel kaubalaevadel. Poja sündides otsustas isa aga kapteni ametist loobuda ja asus ekspediitorina tööle kaubakontorisse Mayer & Co. Perekond elas 1906. aastani Uus-Hollandi tänaval (praegune Tuukri tänav). Harald Wieckmanni mälestuste kohaselt paiknes maja sadamaraudteele sedavõrd lähedal, et maja seina ja raudtee vahel oli võimatu enda elu ohtu seadmata seista. Kui Harald oli 14-aastane koliti elama Medwedjewstrasse’le (tänane Karu tänav), mis asus sadama vahetus läheduses, kuid oli märksa rahulikumas keskkonnas.

    Veeteede Valitsuse jõulupidu, 5. jaanuar 1938. Eesreas vasakult: Veeteede Valitsuse direktor Eduard Aviku abikaasa, vasakult neljas insener Harald Wiekmann. Püsti: (tema taga) dr. Roomere – sadamaarst, Roomere seljataga vasakul ametiühingu esimees Ormiste ja paremal B. Rautsmann, tema kõrval ametnik Linda Kokla, jõuluvana Salme Otstavel.

    Oma töö tõttu sageli sadama laoplatsidel viibinud Walter Wieckmann võttis poja pühapäevastele jalutuskäikudele sadamasse kaasa, mistõttu oli poisil juba varakult võimalik tutvuda sadama tööde ja toimetamistega. Wieckmann on meenutanud: Seal polnud mitte ainult palju näha, vaid ka kuulda, kajakate kisa, haamrite rütmiline klopsimine vastu laevaparrast rooste maha kloppimiseks, pneumaatiliste ja elektrihaamrite ennastunustav lõgin. Purjelaevadega kaasnev pigi ja tõrva lõhn on mulle eriti armas mälestus. Ja kõike nähtut ja kuuldut seletati mulle ning juhiti tähelepanu asjadele, mida ma ise ei märganud. Endise kaptenina viis isa poja sageli ka sadamas viibivatele laevadele. Juhtus sadamas seisma mõni laev, mille kaptenit või tüürimeest isa tundis, läksime me pardale, sel ajal kui härrad vestlesid ja uudiseid jagasid, tohtisin ma siin ja seal ringi vaadata, papagoisid või ahve sööta, ja kui me maale läksime, anti mulle apelsini või banaani, mis tol ajal haruldane kaup oli.“*

    Veeteede Valitsuse töötajad 1930. aastate keskpaigas, taustal väliekspositsioon. Esireas paremalt kaheksas Harald Wieckmann, tema kõrval (vasakul) Veeteede Valitsuse direktor Eduard Avik ja Aviku kõrval Eesti Meremuuseumi esimene juhataja Madis Mei.

    Wieckmann õppis Tallinna Peetri Reaalkoolis (tänane Tallinna Reaalkool), mille lõpetas 1911. aastal. Edasine haridustee jätkus Riia Polütehnilises instituudis, hoolimata vahepealsetest sõja-aastatest lõpetas ta selle 1919. aastal diplomeeritud insenerina. Instituudi lõpetamise järel asus Wieckmann juba samal, 1919. aasta, suvel Eesti Vabariigi Mereasjanduse Peavalitsuses (1929–1938 Veeteede Valitsus ja 1938–1940 Veeteede Talitus) tööle projekteeriva insenerina. 1920. aastast alates asus ta inseneritöö kõrvalt õpetama ka Tallinna Tehnikumis ning alates 1939. aastast Tallinna Tehnikaülikoolis. 1924. aastal sai temast Mereasjanduse Peavalitsuse Projekteerimise büroo juhataja ja 1930. aastast Veeteede Valitsuse Ehitusameti juhataja ning abidirektor. Insener Wieckmann oli üks paremaid Eesti sadamate ja nende tehniliste sisseseadete asjatundjaid. Tema eestvedamisel ja projektide järgi viidi 1920.-1930. aastatel läbi enamik ehitus- või parandustöid Eesti sadamates. Viimaseks suuremaks ehitustööks kodumaal jäi 1936. aastal Tallinna sadamas valminud reisijate hoone, mis hiljem sõjategevuse tõttu hävis.

    Uue reisijatehoone avamine Tallinna sadamas.  

    Lisaks inseneritööle oli Harald Wieckmann harrastusfotograaf ja filmiamatöör. 1921. aastast oli ta vendade Parikaste asutatud Eesti Fotoklubi liige ning järgnevate aastakümnete vältel pakkus ta huvilistele fotograafiaalaseid kursuseid Tallinnas. Kui 1931. aastal alustas tööd Eesti Kultuurfilm, kaasati selle tegevusse revisjonikomisjoni liikme ja operaatorina ka insener Wieckmann. Algusaastatel seisis Kultuurfilm suuresti filmioperaatorite entusiasmi najal. Filmitegijad töötasid tehniliselt ja rahaliselt kitsastes oludes, materjali valmimine ja Kultuurfilmile müümine sõltus isiklikust initsiatiivist. Samaaegselt üritati järgida Euroopa filminduse arengusamme. Rahvusarhiivi filmiarhiivis on hoiul üle 20 kroonika- ja vaatefilmi, mille operaatorite hulgas oli teadaolevalt Harald Wieckmann. Filmimehena olid Wieckmanni ülesvõtted tihedalt seotud inseneritööga, ent tema materjalis kajastuvad ka eripalgelised kodumaised sündmused ning linna- ja loodusmiljööd. Üks silmapaistvamaid vaatefilme on 1933. aasta talvist Tallinna olustikku lüüriliselt kujutav “Talwe”. Ehkki ka sihtfilmides suutis Wieckmann ühildada filmi tarbe-eesmärgi elamusliku kujutamislaadiga, erineb “Talwe” pigem reportaažlikest ülevaatefilmidest oma impressionistliku stiili poolest. 1920. ja 1930. aastatel levinud romantilise loodusfotograafia laadis jäädvustatud dekoratiivsetest kaadritest moodustub justkui fotoalbum, kus kujutatud kelgu- ja suusarõõme pakkuvat Kadriorgu ning sadamat koos jäärüüs purjekate ja talveunne suikuva merega.

    Talwe

    Eesti merendusajaloo seisukohalt on eriti tänuväärne, et Wieckmann on asjatundja pilguga filminud erinevaid töid ja tegemisi Tallinna sadamas. Nii on Kultuurfilmi tellimusel filmidele jäädvustatud Mayeri kanali sulgemine, Tallinna sadam talvel – purjelaevad talvekorteris ja jäämurdja laevade karavaniga sadamasse saabumas –, reisijate hoone avamine 1936. aastal ning mitmete riigipeade visiidid. 1935. aastal valmis Kultuurfilmi tellimusel 21 minuti pikkune dokumentaalfilm “Tallinna sadama ajalugu, korrastustööd ja tegevus”, mis jaguneb kaheks osaks. Esimene keskendub Tallinna sadama arengule ja kus võib näha mitmeid hooneid ja ehitisi, mis Teise maailmasõja ajal hävisid (jahtklubi Põhjamuulil, tolli- ja kaubalaod, viljaelevaator ja Mereasjanduse Peavalitsuse hoone). Viimasest hoonest on küll merepoolne osa taastatud ja seal asub praegu AS Tallinna Sadam kontor. Filmi teises osas saab näha kõigi Eesti tähtsamate eksportkaupade (metsamaterjal, vineer, tikud, lina, munad, peekon, või jne) laadimistöid. 19. ja 20. sajandi vahetusel hoogsalt kasvanud Tallinna linna köeti peamiselt Lääne-Eesti saartelt pärit halupuudega ning ehitati maapiirkondades põletatud tellistest, mistõttu oli halupuude ja telliste saabumine ning lossimine kaljastelt toonase sadama igapäevaelu oluline osa. Filmilõigus on kajastatud mõningaid töid, mis täna enam iseenesest mõistetavad pole, nagu purje õmblemine, laevapuussepa töö ja laevakere plaadistuse neetimine. Filmilõigu lõpetab tsepeliini lend üle Tallinna sadama. 

    Tallinna sadama ajalugu, korrastustööd ja tegevus

    Ehkki Wieckmannil oleks olnud võimalus 1939. aastal Saksamaale pageda, jäi ta Eestisse ja jätkas oma ametis kuni 1944. aastani, mil rinde lähenedes pages esmalt Saksamaale ning sealt edasi Rootsi. Tööd Veeteede Valitsuses on Wieckmann ise iseloomustanud kui ilusat aega koos armsate eestlastest kolleegide ja huvitava tööga. Stockholmis asus Wieckmann tööle Stockholmi sadamavalitsuses, kus ta tegeles projekteerimisel või ehitamisel olevate Stockholmi suursildade ja sadama insenerehituste projekteerimisega. Wieckmann projekteeris Stockholmi maa-aluse raudteesilla Vanalinna ja Slusseni vahel, ning Liljeholmeni silla „dubleerimise“. Põhitöö kõrvalt pühendas ta aega filmindusele ning fotograafiaalaste teadmiste edasiandmisele. Harald Wieckmann suri 7. augustil 1965 Stockholmis. Eesti Meremuuseumi kogusse on tema sugulaste kaudu jõudnud mitmed pensionipõlves kirjutatud käsikirjalised materjalid: „Meine Kindheit im Hafen von Reval“, „Swedischer Köningsbesuch“, „Die Bergung das Rigaschen Peterdenkmals im Moonsund nach dem ersten Weltkrieg“, „ Explosion eines Munitranshiffe 1944 im Hafen von Reval“ ja „Über den Hafen von Reval vom Beginn bis 1710 der russischen Herrschaft“, mis avavad nii tema isiklikku elu kui erinevaid ajaloolisi seiku Tallinna sadama ja Eesti merenduse ajaloos.

    Üle-eestilise merenduspäeva külastajad Tallinna sadama reisijatemaja ees allveelaev Kalevi pardale pääsemist ootamas juunis 1937.

    MMF 442:69-71 Tallinna sadama 1936. aastal valminud reisijate maja sisevaated: ooteruum, tollikontrolli ruum ja einelaud. 

    Ülevaate koostasid Eesti Meremuuseumi teadur Teele Saar ja Rahvusarhiivi filmiarhiivi kogumis- ja kasutusvaldkonna juht Maarja Hindoalla ning arhivaar Anna Elisabeth Lõuna.

    Kasutatud materjalid:

    Kirjandus:

    • Diplomeeritud insener Harald Wieckmanni (Viikmann) mälestused ”Meine Kinderheit im Hafen von Reval” MM 4150:1 D;
    • “Dipl. ins. H. Wieckmann 60 a”, Välis-Eesti nr 38, 21. september 1952;
    • Oskar Angelus. “Ins. Wieckman juba 70!”, Välis-Eesti nr 31, 15. september 1962;
    • Erhard Hasselblatt. “Mutt Vieckman’i mälestuseks”, Välis-Eesti nr 14, 21. august 1965;
    • Oskar Angelus. “H. Wieckmann †”, Võitleja nr 9, 1. september 1965;
    • “Eesti filmiasjandust arendama”, Sakala nr 42, 14. aprill 1934;
    • “”Ufa” teeb mängufilmi Eestist?”, Waba Maa nr 128, 5. juuni 1934;
    • “Filmiseadus”, Waba Maa nr 244, 17. oktoober 1934;
    • Veste Paas. Ajahetked: Eesti dokumentaalfilm 1920–1940. Tallinn: Eesti Raamat.

    Fotod:

    Eesti Meremuuseumi kogud.

    Filmid:

    • EFA.4.109 Eesti Kultuurfilmi ringvaade (pala nr 3): Uue reisijatehoone avamine Tallinna sadamas. Operaator Harald Viikmann, Eesti Kultuurfilm (1936).
    • EFA.4.43 “Talwe”. Operaator Harald Viikmann, Eesti Kultuurfilm (1933).
    • EFA.4.50 Eesti Kultuurfilmi ringvaade nr.8 [9?]: Tallinna sadama ajalugu. Operaator Harald Viikmann, Eesti Kultuurfilm (1935).

    *Saksa keelest tõlkis Teele Saar.

    Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

    Save preferences More info