Eesti merendus on 20. sajandi jooksul läbi teinud kolm väga järsku muudatust. Enne Esimest maailmasõda oli Eesti sadamates registreeritud kaubalaevade kogutonnaaž 55 000 brt, 1920. aastal oli sellest alles 22 000 brt. 1940. aastal, vahetult enne Eesti annekteerimist Nõukogude võimu poolt, oli Eesti kaubalaevastik kogutonnaažilt 1000 elaniku kohta maailmariikide hulgas seitsmendal ja Läänemere riikide hulgas kolmandal kohal. Koos Nõukogude okupatsiooni kehtestamisega katkes Eesti merenduses vaba turumajanduse traditsioon, sõjategevuses hukkus hulk laevu, mitmed laevaomanikud ja meremehed represseeriti või põgenesid vabasse läände. Turumajandusel põhinevat merendust tuli uuesti üles ehitama hakata 1991. aastal koos Eesti taasiseseisvumisega, mis omakorda tõi kaasa väga suuri muudatusi merendussektoris.
Muutused puudutasid organisatsioone, seni meretransporti juhtinud organisatsioon Eesti Riiklik Merelaevandus jagati väiksemateks ja erinevaid valdkondi katvateks ettevõteteks. Samuti puudutasid muudatused meremehi ja laevandussektori töötajaid, kuna laevadel muutus töökeel, senised kaubaveoliinid asendusid uutega, taasavati reisilaevaliinid välisriikidesse ja tuli hakkama saada turumajanduse tingimustes. Eesti Merelaevanduse lagunemisega vähenes oluliselt töötajate arv.
2021. aasta augustis viis meremuuseum koos praktikantidega Tartu Ülikoolist ja Tallinna Ülikoolist läbi kümme intervjuud erinevate Eesti meremeeste ja merendustegelastega, mille käigus said jäädvustatud nende mälestused sellest perioodist. Keskmes olid küsimused, kuidas mõjutasid meremeeste igapäeva tööd merendussektori ülesehituse ja korralduse muutumine aastatel 1988–1995.
Ajalooallikana on mälestused subjektiivsed ja kajastavad iga isiku isiklikku lugu, mistõttu esineb neis mõnikord teatud asjaolude unustamist, faktide segi ajamist ja pealegi teab mälestuse jagaja aastaid hiljem toimunud sündmusele järgnenut. Samuti mõjutavad inimese mälu tema elukogemus, väärtushinnangud, eelnenud ja järgnenud sündmused ning ühiskonna hoiakud teatud teemadesse. Käesolevate lugudegi jutustajate puhul võib märgata, kuidas üht ja sama ajaloolist sündmust mäletatakse väga erinevalt. Mälestusi mõjutab ka see, millises hetke olukorras ja positsioonis sündmusi tajuti ja millise nurga alt neid kogeti. Salvestatud intervjuudest valisime siia kuus erinevat lugu, mis kajastaksid Eesti taasiseseisvumise aega ja sellega seonduvat võimalikult erinevatest vaatenurkadest. Intervjueeritavate taust on erinev, kes oli 1991. aastal alles mereakadeemia kadett, kes aga kaugsõidukapten või merendusorganisatsiooni juht. See aga lisabki just väärtust ja võimaldab nii ajaloolastel kui ajaloohuvilistel vaadelda sündmusi erinevate nurkade alt.
Sellel lingil saate kuulata kuut katkendit kõnealustest intervjuudest. Meremehed ja merendustegelased jutustavad, kuidas jõudis nendeni teave Eestis 1991. aasta augustis toimuvast ja milliseid meeleolusid see tekitas ning mida nad neil hetkedel tegid.
Ülevaate koostas ja intervjuude läbiviimist korraldas Eesti Meremuuseumi teadur Teele Saar.
