2024. aastal taas Tallinnasse jõudvat purjeõppe avamereregati korraldamist alustati 1956. aastal, mil ajaloolistel purjelaevadel seilati Torbayst, Suurbritanniast Lissaboni, Portugali.
Avamerevõidusõiduga sooviti hoida elus ja säilitada ajaloolisi purjelaevu ning meretraditsioone. Kohustuslikus korras pidi vähemalt pool meeskonnast olema 16–25 aastased noored, kes saavad regatil purjetades võimaluse omandada nii mere- kui purjetamiskogemust ning elutarkust ja oskusi meeskonnatööks.
Algselt toimus regatt kord kahe aasta jooksul ning kandis nime Operatsioon Puri. Perioodil 1973–2003 korraldati regatti igaaastaselt. Toona oli võistluse nimeks peasponsori järgi Cutty Sark Tall Ships Race. 1992. aastal väisas Tall Ships Races laevastik ka Tallinna.
The Tall Ships Races on maailma suurim purjeõppelaevade regatt, mis meelitab igal aastal sadamaisse purjekaid uudistama sadu tuhandeid inimesi. Regati laevastik koosneb suurtest purjelaevadest, ajaloolistest purjekatest ning kaasaegsetest ookeanijahtidest. Igal aastal on suure laevastiku koosseis erinev, sõltudes tihti ka näiteks regatti võõrustavate sadamate asukohast. Regatt koosneb 2-3 avamere võidusõidust, kus selgitatakse välja laevastiku 3 kiiremat purjekat.
Regatil osaleb iga-aastaselt pea 10 000 noort 30-40 riigist. 15-25-aastased noored valitakse oma kodumaal välja sadade soovijate seast ning nii mõnigi neist teeb sel regatil alles oma elu esimest meresõitu. The Tall Ships Races õpperegatil osalemine annab noortele kogemused meeskonnatööks, paneb proovile uutes ja üllatuslikes oludes ning viib seiklustesse, kust saab oskused ja sõbrad terveks eluks.
The Tall Ships Races oli 2007. aastal nomineeritud ka Nobeli Rahupreemia kandidaadiks.*
The Tall Ships Races ja Eesti
Viimase 40 aasta jooksul on The Tall Ships Races regattidest regulaarselt osa võtnud ka mitu väiksemat Eesti purjejahti, mis on koju toonud hulgaliselt auhinnalisi kohti. Esimene selliseks oli purjejaht Linda, mis 1982. aastal seilas kapten Tiit Nõu juhtimisel, saades C-klassis võidusõidul Vigost Southamptonisse 3. koha. Ka 1988. aastal saavutas Linda auhinnalise koha, võites kapten Riho Printsi juhtimisel võidusõidu Karlskronast Helsingisse.
1980. aastate keskpaigast alates saavutas TSR-il auhinnalisi kohti purjejaht Tormilind kapten Tiit Nõu juhtimisel, varsti lisandus talle ka Vesta – mõlemad olid Poolas ehitatud Cetus-tüüpi moodsad ja kiired avamerejahid. Tormilind oli selle seeria seitsmes laev, saades oma nime ühe Eesti kuulsaima purjelaeva järgi. Just Cetus-tüüpi jaht oli maailmas esimene jaht, mis läbis ööpäevas üle 200 meremiili. Tormilind jõudis Eestisse 1983. aastal Eesti Merelaevanduse tellimusel, Vesta 1985. aastal Eesti Energia initsiatiivil, esindades Kalevi Jahtklubi. Kahest sõsarjahist kujunesid järgnevatel aastatel Tallinna lahel toimuvatel seeriavõistlustel ja suurematel sõitudel põhikonkurendid.
Aastatel 1984–1991 võttis Tormilind osa Cutty Sark Tall Ships’ Races purjeregattidest, võites mitmel aastal auhinnalisi kohti. 1985. aastal võideti Bremerhaveni–Londoni sõit, misjärel külastas jahti ka regati patroon prints Philip. Ka 1986. aastal võideti absoluutarvestuses ja oma klassis Larvik-Göteborgi sõit. Stardi andis Norra kuningas, auhinna andis Göteborgis üle Rootsi prints Bertil. Taani prints Henrik autasustas Tormilinnu meeskonda 1987. aastal pärast auhinnalisele kohale tulekut.
Järgnevatel aastatel võideti omas klassis mitu auhinnalist kohta ning auhindu võeti muuhulgas vastu ka Saksamaa Liitvabariigi presidendilt, samuti võideti mitu korda Bremerhaveni regatt – Põhjamere trofee. Just Tormilinnu saavutused mängisid olulist rolli Cutty Sark Tall Ships Races’ regati tulekul Tallinna 1992. aastal.
Purjejaht Vesta võistles kapten Margus Zahharovi juhtimisel 1992. aastal The Tall Ships Races purjeõppelaevastiku koosseisus, olles esimene ametlikult Eesti lippu kandev jaht sellel rahvusvahelisel regatil. Vesta saavutas sel aasta auhinnalise koha väga tormisel võidusõidul Tallinnast Gdyniasse. Muuhulgas oli Vesta edukas mitmetel muudel väiksematel regattidel.
STA Estonia egiidi all on alates 2011. aastast osalenud The Tall Ships Races avamereregattidel ka purjejaht St. Iv, mille sõitude ajalugu ulatub juba 1990. aastate keskpaika. Eesti lipu all seilava purjeõppejahi St. Iv kapten Margus Zahharov ja põhimeeskond on viimase paarikümne aasta jooksul osalenud Eesti meeskonnaga The Tall Ships Races regattidel Põhjamerel, Läänemerel, Atlandi ookeanil.
St. Iv on Conrad 1200 GT, mis ehitati kaugsõitudeks 1990. aastal Joseph Conradi purjelaevatehases Poolas. Esimest korda võistles St. Iv The Cutty Sark Tall Ships Races avamereregatil 1993. aastal ning saavutas esikoha oma võistlusklassis. Järgnevate aastate jooksul toodi koju mitmeid poodiumikohti Põhjamerel, Atlandil ja Läänemerel toimunud regattidelt. Nii võitis St. Iv 2011. aastal The Tall Ships Races regati võidusõitudel kolmanda, teise ja esimese koha ning kõikide võidusõitude kokkuvõttes üldvõidu ning tõi Eestisse The Tall Ships Races regattide C klassi üldvõidu karika Angela Cup-i. Pärast Atlandi ookeanil ja Põhjamerel toimunud regatti võitis St. Iv koduteel ka Läänemerel toimunud The Culture 2011 Tall Ships Regatta esimesel võidusõidu Klaipedast Euroopa Kultuuripealinna Turusse.
2012. aastal viis The Tall Ships Races võistlejad seekord Atlandi ookeanile ning Eestimaa noored purjetasid Tallinnast Lõuna-Hispaaniasse ja tagasi koju. Võisteldi kõigil kolmel The Tall Ships Races regati võidusõidul ning saavutati kõigil kolmel etapil teine koht. Samuti võisteldi The Irish Sea Tall Ships Races võistlusel, kus St. Iv sai kolmanda koha. Dublinis valis The Tall Ships Races laevastik Eesti purjeõppejahi St. Iv meeskonna 2012. aasta kõige sõbralikumaks ja abivalmimaks meeskonnaks kogu laevastikus ja St. Ivi meeskonnale anti üle The Friendship Trophy. Tänase päeva seisuga kuulub St. Iv nende kümne purjeka hulka kogu maailmast, kellele on läbi aegade see autasu osaks saanud. Regati ajal saab selle vaid üks purjekas ning tavaliselt on selleks suur purjelaev. Jahtidele on see au saanud osaks vaid neljal korral. 2013. aastal oli St. Ivi meeskond taaskord poodiumil Läänemerel peetud The Tall Ships Races õppepurjekate avamereregatil saavutades teise koha ning 2014. aastal võitis St. Iv The Tall Ships Races 2014 regatil Põhjamerel üldvõidu oma võistlusklassis.
Samuti on Eesti jahtidest osalenud Tall Ships Races regattidel Grenada 1993. aastal ja Marta 2013. aastal. Viimasel ajal on osalenud TSR-l ka Mereakadeemia jaht Tuulelind. 2021. aastal pidi TSR stardis olema kolm Eesti purjejahti – St. Iv, Vesta ja Linda, kuid kahjuks jäi regatt pandeemiast tingituna toimumata. Vesta oli ainuke Eesti alus, mis asendusregatil The Baltic Regatta kõikidel etappidel osales, tulles Klaipeda-Szczecini etapil kolmandana üle finišijoone, kuigi ajaparandusfaktori tõttu poodiumile ei pääsetud. Järgmine katse The Tall Ships Races Eestis korraldada tuleb 2024. aastal, kui regatt peaks üle 32 aasta taas Tallinnasse jõudma.
*Tekst pärineb The Tall Ship Races kodulehelt.
Ülevaate koostas Eesti Meremuuseumi teadur Feliks Gornischeff.
