5.-6. juunil 1937 toimus esimene üle-eestiline merenduspäev. Eesmärgiks oli merenduse tutvustamine laiematele ringkondadele ning selgitamine, kuidas merendus toimib ning mis on selle valdkonna kasu nii riigi kui üksikisiku seisukohalt. Merenduspäev organiseeriti Veeteede Valitsuse, Merejõudude, Kaitseliidu, Laevaomanike Ühingu ja Laevajuhtide Seltsi koostöös. Kõige mahukam programm oli Tallinnas, kuid väiksemalt tähistati merenduspäeva veel Pärnus, Narvas, Haapsalus, Tartus, Kuressaares ja kohaliku ettevõtmisena Käsmus.
Merenduspäeva tähistamine sai alguse 5. juuni õhtul, mil Veeteede Valitsuse direktor Eduard Avik (1891–1942) pidas raadios merenduspäeva avakõne, millele järgnes temaatiline muusikaprogramm. 6. juunil leidsid üle Eesti aset erinevad rahvale mõeldud sündmused. Kella 10–12 peeti kirikutes jumalateenistusi ja mälestati meremehi. Tallinnas toimus kell 15–16 mereväe, Kaitseliidu sadama malevkonna ja mereskautide rongkäik, mis algas Kaarli puiesteelt Kaitseliidu hoone juurest ja kulges läbi Vabaduse platsi, Harju tänava, Raekojaplatsi, Viru tänava ja Uus-Sadama tänava kaudu sadamasse. Kella 16–18 olid sadamas rahvale avatud mitmed laevad sealhulgas allveelaev „Kalev“ ja jäämurdja „Suur Tõll“, dokid ja meremuuseum. Samuti toimus kell 16.30 – 17.30 Tallinna reidil jahtide demonstratsioon, mida sai jälgida aurikute „Lood“, „Sekstant“, „Hansi“ ja „Merikaru“ pardalt. Kell 18 algas Tallinna Merekooli suures saalis merenduspäeva aktus, millele kell 21 järgnes pidu jäämurdja „Suur Tõll“ pardal.
Teistes linnades ja väiksemates kohtades peeti samuti pidulikke aktusi ja tutvustati erinevaid meresõidu ja laevandusega seotud töid ja tegemisi. Pärnus toimus Aerutajate Klubi demonstratsioonvõistlus, Narvas tehti reisijate laevadel väljasõite reidile ja demonstreeriti meeskonna päästmist laevalt rakettaparaadiga. Haapsalus toimus jahtide väljasõit lahele, mille käigus heideti merre pärg hukkunud meremeeste mälestuseks. Tartus korraldati Müta mõisa kohal Emajõe kaldal rahvapidu.
Merendusvaldkonna tutvustamiseks anti välja brošüür „Meri Eesti elus“, mille eessõnas tõi toonane majandusminister Karl Selter (1898–1958) esile, et Eesti laevanduse areng iseseisvuse ajal on seotud riigi soodsa geograafilise asendi, meremeeste ja laevaomanike visaduse ja algatusvõimega, inimeste suure huviga meresõidu vastu ning valitsuse tähelepanuga antud valdkonnale. 1930. aastate lõpus toimus kogu Eesti väliskaubandusest 97% meritsi ja vaid 3% maismaa kaudu. Brošüüris anti ülevaade Eesti merenduse arengust ja selle majanduslikust tähtsusest, samuti mereväe rollist riigikaitsel ning tutvustati erinevaid ameteid laevas ning Eesti mereharidust. Kajastamist leidis ka purjesport ja 1935. aastal avatud meremuuseumi tegevus.
Brošüüri „Meri Eesti elus“ esikaas
Brosüüri „Meri Eesti elus“ sisukord
Mereväelased merenduspäeva paraadil marssimas, 6. juunil 1937 (MMF 1018:88)
Lipuehtes jäämurdja „Suur Tõll“ merenduspäeval Tallinna sadamas (MMF 1479:7)
Üleriiklikul merenduspäeva aktusel Haapsalu kõlakojas peab kõnet Harald Dampf (Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA)
Merenduspäeva külastajad ootamas allveelaeva „Kalev“ külastamist (MMF 1671:7)
Kaart: Eesti laevade sõidupiirkonnad 1937
