Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Uudiskirja ikoon
Liitu uudiskirjaga

    Aurulaevaühendus Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil

    Turu kaupmehed Johann Christian Trapp ja Carl Åkermann tutvustasid 1833. aastal plaani avada regulaarne reisilaevaühendus Stockholmi, Turu, Helsingi, Tallinna ja Peterburi vahel, et elavdada majanduselu ja kontakte Soome lahe mõlemal kaldal. Laevaliini sisse seadmiseks asutati aktsiaselts Turu Aurulaevaühing, mille aktsionäride hulgas oli nii kaupmehi Soome lahe mõlemalt kaldalt. Aurikud telliti Inglismaa ja Rootsi laevatehastest.

    1837. aasta mai algul andis Turu Aurulaevaühingu juhatus teada, et ratasaurik „Storfürsten“ on Londoni laevatehases valmis saanud ja jõudnud pärast kolme päeva pikkust reisi Kopenhaagenisse, kust ta 60 tundi hiljem, 28. aprilli hommikul kell 7, saabus Turu sadamasse. Ratasaurik „Storfürsten“ oli ehitatud Londonis Mandslay Son & Fields laevatehases. Laevakere oli tammepuidust ja kaetud vaskplekiga. Masina võimsuseks oli 80 hobujõudu. Laev oli 123 jalga pikk ja 19 jalga ning 4 tolli lai (1 jalg = 0,3048 m). Laevas oli reisijatele kolm salongi, millest üks 8-kohaline daamidele, 16-kohaline härradele ning 18-kohaline härradele, kus oli eraldatud üks osa daamidele ja üks kajut, kokku 44 koikohta. Ahtrisalongi koid olid mahagonipuidust.

    10. mail 1837 (uue kalendri järgi 22. mail) saabus aurukuunar “Storfürsten“ kapten W. S. Paléni juhtimisel esmakordselt reisijatega Helsingist Tallinnasse, kust jätkas 12. mail sõitu Peterburi ja pöördus seejärel 15. mail Peterburist tagasi Tallinna, et sealt omakorda jätkata reisi 18. mail Helsingisse ja 19. mail Helsingist Turusse. Laevaliin toimis koos Turu Aurulaevaühingu teise Rootsis ehitatud aurikuga „Fürst Menschikoff“, mis sõitis Turu-Stockholm liinil. Järgmisel aastal toimus laevade vahetus ja „Storfürsten“ asus sõitma Stockholm-Turu ning „Fürst Menschikoff“ Turu-Helsingi-Tallinn-Peterburi liinil.

    Juba teisel hooajal, 1838. aastal, sõitis mõlemal laeval kokku 4919 reisijat, kellest peaaegu pooled ehk 1953 Tallinn–Peterburi liinilõigul. Kahjuks ei ole teada, kes sõitsid sellel esimesel reisil 1837. aastal Helsingist Tallinna või Tallinnast Peterburi ja hiljem Peterburist Tallinna, kuid 1850. aastatest on säilinud mitmeid reisijate nimekirju, mis annavad tunnistust, et reisijate koosseis oli väga mitmekesine. Lisaks kaupmeestele ja teistele ametitele, nagu õpipoisid ja sellid, muusikud või näitlejad, kes sageli oma töö tõttu reisima pidid, moodustas aurulaeva reisijaskond läbilõike kogu ühiskonnast. Reisijate hulgas oli nii aadlikke, riigiametnikke, sõjaväelasi, arste, õpetajaid, linnakodanikke aga ka teenijatüdrukuid, kalureid ja talupoegi. Mõningad näited 1857. aasta reisijate nimekirjast: 6. juunil 1857 sõitsid Tallinnast Helsingisse teenijatüdrukud Juuli ja Marie Tõnnisson. 22. juuni 1857 olid teel Tallinnast Peterburi linnakodanikud Tõnnis ja Marie Michelson, teenijatüdruk Kai Eglon. 27. juuni 1857 lahkusid Tallinnast Stockholmi parun Robert ja paruness Natalie von Ungern-Sternberg koos poeg Roberti ja kammerteenri Mihkel Tisleriga. Samal reisil sõitsid Tallinnast Helsingisse teenijatüdrukud Anna ja Marie Salin ning teenija Jaan Salin.  20. juuli 1857 väljus  Tallinnast Peterburi Dr. Johann Wiedemann koos proua Emilie Wiedemanniga. 31. august 1857 tegi reisi Tallinnast Peterburi talupoeg Hans Leis.

    Laevareisi eest daamide ja härrade salongis tuli maksta:

    Turust Helsingisse sõidul 15-20 rubla;

    Helsingist Tallinna 15-20 rubla;

    Tallinnast Peterburi 30-40 rubla;

    Turust Peterburi 50-70 rubla;

    Helsingist Peterburi 40-52 rubla.

    Laeva tekil reisijatele kehtisid järgnevad hinnad:

    Turust Helsingisse 7 rubla 50 kopikat,

    Helsingist Tallinna 7 rubla 50 kopikat,

    Tallinnast Peterburi 15 rubla;

    Turust Peterburi 25 rubla;

    Helsingist Peterburi 20 rubla.

    Neljarattalise vankri ülevedu laeval maksis olenevalt distantsist 20-70 rubla, kaherattalistele vankritele kehtis pool neljarattalise vankri hinnast. Samuti oli eraldi pilet koertele, mis olenevalt merereisi pikkusest maksis 5-17,50 rubla. Lisaks sellele võis iga salongireisija ilma lisatasuta kaasa võtta 100 naela ja tekireisija 50 naela kaaluva pagasi.

    Reisilaevaliikluse sisse seadmine tähendas ka laeva pardal viibivatele reisijatele selgete reeglite kehtestamist, millest olulisimad trükiti ära ka laevapileti tagaküljel. „Storfürsteni“ reisijatele mõeldud reeglistik koosnes 21 punktist, millest paljud on üsna enesestmõistetavad ka tänapäeval, näiteks pidi reisija järgima talle piletiga ettenähtud kohta ja ei tohtinud hõivata mõnda teist kohta, keelatud oli laevasisemuses suitsetada ja juhul kui reisijaid oli laevas palju, siis serveeriti toitu mitu korda. Teisalt tuli aga laevas korra tagamiseks kehtestada käitumisjuhised, et reisijate tegevus ei hakkaks segama laevameeskonda ja et see ei häiriks liiga palju teisi reisijaid. 19. sajandil kehtisid kombekuse ja moraali osas väga ranged nõuded, mistõttu pole ka imeks panna, et meessoost reisijatele oli keelatud sisenemine daamide salongi, sellest reeglist tohtisid kõrvale astuda vajaduse korral vaid laeva pardal viibiv arst ja reisijate tuvastamiseks laevajuhtkond. Samuti kehtis selge kord, et daamid olid kohustatud oma salongi minema hiljemalt pool üheksa õhtul ning härrad hiljemalt kell 9. Madratsite, tekkide ja linade ning teiste kajutitarvete vedamine laevatekile oli keelatud. Selleks, et vältida tülisid toidu jagamisel, anti toidukordadest tund varem helisignaaliga teada. Reisijatel soovitati ka mitte alustada vestlust laevameeskonnaliikmega, kes parasjagu roolis on ning mitte pahandada, kui viimane nende küsimustele ei vasta.

    Regulaarreiside vaheajal tegi laev uue liini tutvustamiseks lõbureise. 13. juunil 1837. aastal lõbureisi aurulaeval „Storfürsten“ kaasa teinud reisija kirjeldas ajalehes Revalsche Wöchentliche Nachrichten  oma muljeid Helsingist  ja laevareisist: Ma soovin Teile nii tõese pildi kui võimalik ilusast lõbusõidust visandada , mis siit soome aurulaevaga Storfürsten Helsingisse aset leidis. Ilus ilm soosis meie sõitu, pühapäeval 13. juunil seisis sõjasadama Kroonusilla välimises otsas aurukuunar Storfürten, mis üle 200 isiku, sealhulgas mitmeid pere- ja sõpruskondi peale võttis. Varsti pärast kella 6 hommikul andis laev vilet ja veerand 7 väljusime me juba elurõõmsate harfihelide saatel, arvukas seltskond saatjaid sillal lehvitamas. /…/ Kolmekordne signaal teavitas kohale jõudmisest; misjärel enam pikalt ei läinud, kui meie laev rahulikult pealtvaatajatega täidetud silla ääres seisis, ja peagi leidsime endid nende seast, täpselt sadama vastas asetses ilus seltsimaja (Societätshaus). Kell oli veerand 12, seega täpselt 5 tundi oli see suurepärane sõit kestnud. /…/ Helsingist võiksin ma, ehkki seal vaid 18 tundi viibinud, palju jutustada, kuid sel korral ütlen Teile siiski vähe. /…/ Pealelõunal nägime me ülikooli- ja senatihoone interjööre, kus Rector Magnificus, kolleegiumi nõunik ja rüütel Pipping ise sõbralikult ja suure abivalmidusega meid juhatas ja kõike vaatamisväärset näitas. Kuna ülikool alles mõned aastad tegutseb, paneb selle mitmekesisus imestama, ja kui hästi kõik korraldatud ja paigutatud on. /…/ Ka kliinik on, nagu teadjad kinnitavad, väljapaistvalt sisustatud, nagu ka observatoorium, mida ma ajapuudusel näha ei saanud. Elanikke olime aga siiski vaid väheseid näinud, kõrgematest seisustest pea üldse mitte. Jaanipäeva tõttu, mida uue kombe kohaselt päev varem tähistati, oli enamik elanikkonnast maale tähistama sõitnud. Aeg lendas nii kiirelt, et kui see lõppes, tuli juba ärasõidule endid seada. 

    Ehkki Turu Aurulaevaühingu tegevus lõppes 1849. aastal pankrotiga, müüdi aktsiaseltsi käsutuses olnud laevad Turu Uuele Aurulaevaühingule ja need jätkasid sõitmist samal liinil.

    Ratasaurik “Storfürsten” kujutatud taldrikul (Forum Marinum, Turku)

    “Storfürsteni” sõiduplaan ajalehes Revalsche Wöchentliche Nachrichten (Revalsche Wöchentliche Nachrichten, 17.05.1837)

    Reeglid “Storfürsteniga” reisijatele, (Revalsche Wöchentliche Nachrichten, 17.05.1837)

    Turu Uue Aurulaevaühingu reisijate raamat (Sjöhistoriska institutet vid Åbo Akademi)

    Laevapilet härra Rotschildile Peterburist Tallinna sõiduks 7. september 1851 (Sjöhistoriska institutet vid Åbo Akademi)

    Väljavõte Turu Uue Aurulaevaühingu laevadel sõitnud reisijate nimekirjadest 1850. aastatest (Sjöhistoriska institutet vid Åbo Akademi)