Viikingiaja aarded Eestist

vae

1.-12. klassile
Kestus: 60 min (1.-6. klass), 90 min (7.-12 klass) + muuseumikülastus

Ülesehitus: Eestist on leitud erakordselt palju aardeid ja muid arheoloogilisi leide, mis pärinevad 9.-11. sajandist ehk nn viikingiajast. Mida need mündid, luukillud ja mõõkade käepidemed meile jutustavad? Kellele need asjad kuulusid ja miks nad maa sisse sattusid? Kelle ja millega tehti kaupa, et hinnalisi hõbeaardeid maapõuest nagu seeni pärast vihma välja tuleb? Millist elu elati ja kuidas käituti lahkunutega?

7.-12. klassi õpilastega tutvutakse põhjalikult näitusega „viikingiaja aarded Eestist“ ning arutletakse üheskoos, millist teadmist erinevad leiud meile annavad ning miks on oluline hobiarheoloogide ja muinsuskaitse tihe koostöö. Lisaks tehakse praktilisi ülesandeid, et määrata mündiaarete võimalikku vermimisaega, võrreldakse erinevaid leiukomplekse ning kinnistatakse olulisemaid uusi mõisteid.

Lasteaia ja 1.-3. klassi õpilastega toimub eakohane ekskursioon siil Õnneleiu radadel, kus ajastutruult kostümeeritud läbiviija jutustab viikingiaegsest elust ja arheoloogide tööst. 4.-6. klassi õpilased viivad pärast lühikest näituse tutvustust läbi väljakaevamise ja uurivad viikingiaegset leidu krimireportaaži kirjutamise kaudu; osa grupist kehastub arheoloogideks, teised ajakirjanikeks.

Õpitulemused:

  • Õpilane selgitab, mis on viikingiaeg!
  1. Keda nimetatakse viikingiteks?
  2. Mis toimus Euroopas enne 9. sajandit?
  3. Mis on kultuurikontaktid ja milliseid kultuurikontakte teiste rahvastega leiame viikingiajast?
  4. Millised leiud tõendavad, et eesti aladel elanud inimesed suhtlesid araablaste, skandinaavlaste jt. rahvastega?
  • Õpilane toob näiteid leidudest ja leiukompleksidest, mis on pärit viikingiajast ning võrdleb erinevaid leiukomplekse!
  1. Mida saab ja mida ei saa järeldada leiust?
  2. Kust üldse otsida leide? Mille järgi ära tunda iidne asustuskoht?
  3. Mis on leiukompleks? Miks on oluline tõlgendada leidu kontekstis ja väga detailselt dateerida väljakaevamistel leiukihid?
  4. Mida räägivad esemed nende omanikest? Mida räägiksid meie esemed meist?
  5. Milline matusekombestik valitses viikingiajal ning enne ja pärast seda? Kuidas erinevad leiud erinevat tüüpi matustest?
  6. Milline on arheoloogi töö?
  • Õpilane selgitab, mis lõi aluse kaubandusele Eesti aladel!
  1. Kuidas toodeti soorauast kasutuskõlbulikku metalli?
  2. Milliste eksperimentaalarheoloogia meetoditega saab uurida rauatootmist?
  3. Miks aardeid peideti? Miks on mõned piirkonnad väga tihedad leidude poolest?
  4. Mis on aare ning mis vahet on ohverdatud ja peidetud aaretel?
  5. Kuidas saab müntide abil leide dateerida?
  6. Mis on kaalurahandus?

Ühisosad õppekavaga:

  • Ametid ja elukutsed erinevates ühiskondades, tehnikad arheoloogi töös
  • Aineliste ajalooallikate tõlgendamine, meetodid ja tehnoloogiad ajalooteaduses
  • Dateerimine müntide näitel, erinevad ajaarvamissüsteemid (AD, Anno Hegirae)
  • Ajalooliste asumite uurimine kaardil, viikingiaegsed leiukohad.
  • Eesti alade matmiskombed muinasaja lõpul
  • Erinevat tüüpi ajalooallikad; artefaktid ja ökofaktid, mille abil uuritakse ajalugu
  • Kultuuripärandi väärtustamine, leidudest teatamine jmt (kodanikualgatus ja ettevõtlikus)
  • Läänemere regiooni ja Ida-Euroopa kaardi lugemine, poliitilise kaardi võrdlus tänapäevaga.

Programmiga käib kaasas ka järeltegevuste materjal, millega õpetaja saab muuseumis õpitut kinnistada. Järeltegevuste materjal sisaldab ülesandeid TPQ määramisest, sooraua tootmise keemilist selgitust, kaardiülessannet ning tekstianalüüsi.

Sündmused

Vaata kalendrit

Uudised

Eesti koolinoorte polaarekspeditsioon 2017 on lõppenud

Eesti koolinoorte Polaarekspeditsioon 2017 on õnnelikult naasnud! Noored käisid põhjapolaarjoone taga ning tutvusid teadustööga Kilpisjärvi bioloogiajaamas. Ekspeditsiooni tulemuste tutvustamine toimub teisipäeval, 22. augustil kell 18.00 Paks Margareeta 4. korrusel Polaarklubi avaliku õhtu raames. Kõik huvilised on oodatud!

14. August

Augusti museaal: Kapten Alfred Pontaki portsigar

Eesti ja Läti mereväed tegid 1920-ndate teisest poolest kuni 1930-ndate alguseni tihedat koostööd ühisõppuste näol.  Tulevane allveelaeva Kalev komandör Alfred Pontak stažeeris aga pikemalt Läti allveelaevadel 20. maist 1. septembrini 1930, saavutades hea kontakti ka naaberriigi kolleegidega. Tänaseni on Meremuuseumis hoiul talle Lätist lahkumise puhul laevameeskondade poolt mälestuseks kingitud hõbedane portsigar.

07. August

Ideekonkurss Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurse lahenduse leidmiseks

Meremuuseum kutsub osalema ideekonkursil „Paksu Margareeta ruumide ja ekspositsiooni sisearhitektuurne lahendus“. Ideekonkursi eesmärk on leida sobiv sisearhitektuurse lahenduse kontseptsioon Paksu Margareeta ruumidele ja uuele ekspositsioonile, lähtudes arhitektuurses eelprojektis määratud hoonete arhitektuursest lahendusest, ekspositsiooni kontseptsioonist, peamistest eksponaatidest ja muuseumi sihtgruppidest.

12. Juuli

Vanemad uudised
Sulge kaart

Kontakt

+372 6411 408
info@meremuuseum.ee
Pikk 70, Tallinn

Lennusadam 10.00–19.00 (E–P)

Paks Margareeta 10.00–19.00 (E-P)

Vaata kaarti