Eesti Polaarklubi liidab inimesi, kelle ühine huviala on Arktika ja Antarktika ning kes on osalenud polaaruuringutes või sellega seotud tegevustes.
Klubi tegutseb Eesti Meremuuseumi juures ning on ühiskondlikel alustel tegutsev seltsingu tüüpi organisatsioon.
Eesmärkideks on
- polaaralade uuringutel osalenud inimeste ühendamine
- polaartemaatika tutvustamine, populariseerimine laiemale avalikkusele
- Arktika ja Antarktika teemadel nõustamine
- koostöö rahvusvaheliste ja teiste riikide polaarorganisatsioonidega
- Eestiga seotud Arktika ja Antarktika alase tegevuse ajaloo talletamisel kaasabi osutamine Meremuuseumile
Ajalugu
Polaarklubi asutati 1. detsembril 1984. aastal Eesti Meremuuseumi juurde. Kuupäev valiti rahvusvahelise Antarktika lepingu asutamise allakirjutamise päeva järgi (1.12.1959). Leping peatas vaidlused Antarktise kuuluvuse üle ja kuulutas selle kogu inimkonnale avatud rahu ja teaduse kontinendiks.
Klubi loomise ajendiks oli 80ndatel muuseumis korraldatud ookeane tutvustav näituste sari. Antarktika näituse ettevalmistusprotsessi käigus kaardistati kõik isikud Eestist, kes sel kaugel ja külmal mandril olid ekspeditsioonides osalenud. Siit tuligi klubi loomise idee.
Liikmed
Klubil on üle kolmekümne liikme Eestis ning mõned välis liikmed teistes riikides. Enamik klubi liikmetest on teadustöö taustaga, võtnud osa paljudest polaarekspeditsioonidest ja uurimisretketest. Nad on inimesed erinevatest valdkondadest: klimatoloogia, füüsika, geograafia, geoloogia, ajalugu, järveuuringud,meteoroloogia, filmikunst, arhitektuur, etnoloogia, meditsiin, ajakirjandus, filoloogia, õigusteadus jne. Uusi liikmeid võetakse vastu kahe liikme soovitusel.
Polaarklubi presidentideks on olnud Jüri Martin (1984-1991), Enn Kaup (1991-2003), Vello Park (2003-2014) ja Andres Tarand (2015-2023) Alates 2023. aasta oktoobrist on klubi president Andres Kollist.
Tegevus
Klubi korraldab ka avalikke üritusi, kus kõik huvilised saavad osaleda muuseumis toimuvatel polaarõhtutel või -foorumitel. Klubi liikmed on avaldanud palju teadus- ja populaarteaduslikke artikleid ja raamatuid. Esimene laiemale avalikkusele mõeldud polaaralaste mälestuste kogumik “Nabakirjad” ilmus 1992. aastal sarjas Maailm ja mõnda. Praegu on kirjutamisel järgmine raamat.
Klubi liikmed on täiendanud meremuuseumi kogusid ja aidanud nii polaarpärandi jäädvustamisel kui näituste koostamisel. Tavaliselt tähistatakse olulisi polaarsündmusi. Näiteks osaleti IV Rahvusvahelise polaaraasta tähistamisel ja sel puhul koostati eraldi näitus. Välisnäitusele „Võidujooks maailma lõppu“ sai 2015. aastal klubi toetusel tehtud eraldi näituse osa Eesti sidemetest Antarktikaga – „Jäine teaduslabor ja Eesti“.
Üheks eesmärgiks on noorte innustamine ja varakult kaasamine. Selleks on kasutatud nii stipendiume kui läbi viidud viktoriine, mille võitjad on saanud osaleda päris teadusekspeditsioonidel.
Koostöös teiste organisatsioonidega on korraldatud suuremaid rahvusvahelisi teaduskonverentse. Omaette seminaride sarja moodustas Antarktika avastamise 200. aastapäeva tähistamine populaarteaduslikul ekspeditsioonil meremuuseumi koostöös MTÜ Thetis Ekspeditsioonidega erinevates riikides.
Polaarklubi liikmed asutasid 1997. aastal SA Eesti Polaarfond, mis on oma eesmärkide kohaselt kogunud ja jaganud rahalisi vahendeid (sh stipendiume) polaaralade uurimise toetamiseks. Samuti toetanud kooliõpilaste polaarekspeditsioone koos klubi teadlastega.
Kontakt:
Polaarklubi president Andres Kollist, tel. 501 6402, andres.kollist@tlulib.ee
Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi, tel 506 9893, ktrn1307@gmail.com
