Eesti Meremuuseum toetab eesti keelele üleminekut Eesti hariduses nii muuseumitundidega kui õppematerjalidega.
2025. aastal alustas Eesti Meremuuseum koos Eesti Muuseumiühingu ja Eesti Keele kui Teise Keele Õpetajate Liiduga HTM toetatud üleriigilist kolmeaastast projekti ja arenguprogrammi „Avatud õpiruum“, mille tegevuste eesmärk on toetada keelelist üleminekut Eesti haridussüsteemis. Täpsem info: https://meremuuseum.ee/blog/2025/04/21/kooliopetajad-ja-muuseumipedagoogid-teevad-eestikeelsele-haridusele-uleminekul-koostood/
Muuseumitunnid ja LAK-õpe
Pakume muuseumitunde eri tasemel keeleõppijatele. Selleks kasutame tundides LAK-õppe (lõimitud aine- ja keeleõppe) meetodeid, millest allpool. Aga kasutame ka lihtsamalt keelekümblust, kus otseselt keeleelemente ei õpeta, aga tunnis kasutatav keel on kohandatud õppija tasemega ja abiks on rohkelt visuaalmaterjali.
Mis on LAK-õpe ja kuidas see näeb välja muuseumitunnis?
LAK-õpe võimaldab keelt ja ainet lõimida, st tunnis õpitakse üheaegselt nii ainesisu kui ka keelt, samas ka omandatakse õpioskusi. Muuseumitunnis räägib juhendaja ainult eesti keeles, tunnis kasutatav eesti keel on kohandatud vastavalt õppijate keeleoskuse tasemele. Ootame ka osalejatelt võimalikult palju eesti keele kasutamist, aga teame ka, et mõni laps võib olla veel vaikivas perioodis. Kui laps räägib juhendajaga muus kui eesti keeles, siis vastab juhendaja eesti keeles. Tunni juhendaja ei tõlgi ega räägi läbisegi eri keeltes. Palume ka kaasasolevatelt õpetajatelt tunni sisu mitte tõlkida. Lapsed on nutikad ja kui nad tajuvad vajadust, püüavad end väljendada eesti keeles. Seda suurem on ka nende eduelamus, kui nad näevad, et on tegelikult võimelised teisest keelest aru saama ja ka vastama.
Tunni läbiviimist toetab lisaks esemetele rohke visuaalne materjal: kasutusel on fotod, pildid, skeemid, nn rääkivad seinad ja õpilastel piltidega sõnavaralehed.
Tundide loojad ja juhendajad on saanud ja jätkavad keeleõppe ja LAK-õppe teemaliste koolitustega.
Hetkel on pakkumisel keeleõpet toetavad muuseumitunnid:
- LAK- programm „Keelega merele“ (link) – Paksus Margareetas, kestus 60 minutit, sihtgrupile 1.-4. klass, soovitav keeletase: A1 – A2;
- „Elu Läänemerel“ (link) – Lennusadamas, kestus kuni 60 minutit, sihtgrupile 4.-6. klass, soovitav keeletase: A2 (või tugev A1);
Tulemas on:
- „Kiirteed ookeanis“ – Lennusadamas, kestus 75 minutit, sihtgrupile 7.-10. klass, soovitav keeletase vähemalt A2 – B1.
- LAK-programm „Värav linna ja sadama vahel“ – Paksus Margareetas, kestus 45-60 minutit, sihtgrupile lasteaia koolieelikud ja 1.-6. klass, keeletase: eel-A1 – A1;
- LAK-programm „Jõulud merel“ – Paksus Margareetas, kestus 45-60 minutit, sihtgrupile lasteaia koolieelikud ja 1.-6. klass, keeletase: A1 – A2
- „Merekaru jälgedes“ – Lennusadamas, kestus 45 minutit, sihtgrupile lasteaed (vanus 4-7), keeletase: eel-A1 – A1;
Kuidas hinnata õpilaste keeletaset?
Kui õpetaja broneerib muuseumitunni, küsime broneerimisvormil õpilaste keeletaset. See aitab muuseumitunni juhendajal tunniks paremini ette valmistuda. Erinevalt kooliõpetajast, kes näeb oma klassi lapsi regulaarselt ja teab nende tugevusi / nõrkusi, näeb muuseumitunni juhendaja lapsi esmakordselt ja sedagi vaid 45-90 minutiks. Ta ei tunne õpilasti, nende võimekusi ega klassi sotsiaalseid suhteid.
Andes meile realistlikku infot õpilaste keeleoskuse kohta, saame klassile pakkuda nende keelelisele võimekusele kohandatud tundi, millest saavad kasu ja hea elamuse nii tunnis osalejad kui tunni läbiviija.
Siinkohal anname väikese spikri oma õpilaste keeletaseme hindamiseks. Kasutame Euroopa keeleõppe raamdokumendis esitatud kategooriaid A1-C2, aga õpilaste puhul tuleb kasutada ka tasemekategooriat eel-A1.
(Klassis keeletase õpilaseti kindlasti erineb, seega palume õpetajatel leida nö. klassi keskmine tase ja võimalusel täpsustada, kas on mitmeid õpilasi sellest madalama või kõrgema tasemega.)
EEL-A1
Mõistab lühikesi, väga lihtsaid küsimusi ja väiteid, mis on esitatud aeglaselt ja selgelt koos visuaalsete vahendite või žestidega, mis mõistmist toetavad ja mida vajadusel korratakse. Tunneb ära tuttavad sõnad, mida illustreerivad pildid. Oskab kasutada mõningaid põhilisi tervitusväljendeid. Oskab märkida lihtsamale ankeedile isikuandmeid, nime, aadressi.
A1
Mõistab ja kasutab igapäevaseid väljendeid ja lihtsamaid fraase, et oma vajadusi rahuldada. Oskab ennast ja teisi tutvustada ning pärida elukoha, tuttavate inimeste ja asjade järele ning vastata sarnastele küsimustele. Suudab suhelda lihtsas keeles, kui vestluskaaslane räägib aeglaselt ja selgelt ning on valmis aitama.
A2
Mõistab lauseid ja sageli kasutatavaid väljendeid, mis seostuvad talle oluliste valdkondadega (nt info enda ja pere kohta, sisseostude tegemine, kodukoht, töö). Tuleb toime igapäevastes suhtlusolukordades, mis nõuavad otsest ja lihtsat infovahetust tuttavatel igapäevastel teemadel. Oskab lihtsate fraaside ja lausete abil kirjeldada oma perekonda, teisi inimesi ja elutingimusi ning väljendada oma vajadusi.
B1
Mõistab olulist endale tuttaval teemal, nagu töö, kool, vaba aeg vm. Saab enamasti hakkama välisriigis, kus vastavat keelt räägitakse. Oskab koostada lihtsat teksti tuttaval või endale huvipakkuval teemal. Oskab kirjeldada kogemusi, sündmusi, unistusi ja eesmärke ning lühidalt põhjendada-selgitada oma arvamusi ja plaane.
B2
Mõistab keerukate abstraktsel või konkreetsel teemal tekstide ning erialase mõttevahetuse tuuma. Suudab spontaanselt ja ladusalt vestelda sihtkeele kasutajatega. Oskab paljudel teemadel luua selget, üksikasjalikku teksti ning selgitada oma vaatenurka, esitades erinevate valikute tugevaid ja nõrku külgi.
(Tasemekirjeldused pärinevad Maret Vandeli koostatud dokumendist, mis on kasutusel projektis „Avatud õpiruum“.)
Kuidas saab veel muuseumitunni edukusele kaasa aidata?
Olenemata sellest, kas õpilased tulevad emakeelsesse või teises keeles läbiviidavasse muuseumitundi, on programmi edukaks toimimiseks mõttekas juba koolis teha eelhäälestus. Palume õpetajatel klassiga arutada, kuhu minnakse ja mis eesmärgil. Keeleõppijale, kes tuleb teises keeles läbiviidavasse tundi, on oluline ka tutvuda nn eelsõnavaralehega, mis annab aimu tunnis sageli kasutatavast sõnavarast – nii tunnevad õpilased end juba tundi tulles mugavamalt. Pärast tundi on kinnistamiseks soovitav teha järeltegevusi, mille kohta on info samuti e-koolikotis.
Materjal on leitav e-koolikoti keskkonnas (https://e-koolikott.ee/et), märksõna Meremuuseum alt. Samuti saab tunni broneerinud õpetaja meilt oma emailile tunni toimumise kinnituse ja soovitused eel- ja järeltegevusteks.
Keeleõpet toetavad materjalid
- Esmakordselt 2016. aastal välja antud ja kordustrükke läbinud kaardipakk „Mereametid. 8 kaardimängu“ on heaks vahendiks nii karjääriõpetuses, aga ka keeleõppes kasutamiseks. Kaartidel on pildid eri mereametitest ja komplektis on kokku 26 mereametit, mille nimetused on ka kaardile märgitud kolmes keeles: eesti, vene ja inglise keeles. Keeleõppija saab lisaks pilte kasutada keelesisu õppimisel: sõnaliigid, värvid, pildil toimuva tegevuse kirjeldamine jm.
- Eelpool mainitud muuseumitunni eel- ja järeltegevuste materjalid e-koolikotis (https://e-koolikott.ee/et), märksõna Meremuuseum.
- Peagi ilmuv tegevusraamat „Avasta laevarottidega!“, mis sobib nii eesti emakeelega lapsele kui ka eesti keelt õppivale lapsele. Tegevusraamat on inspireeritud Lennusadama näitusest „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine.“ (19.10.2024-11.01.2026).