13. november kell 11.00-17.00
Lennusadama seminariruumis Sireen
13. novembril 2025 ootab Eesti Meremuuseum kaasa mõtlema karjääriteadlikkuse teemadel. On teada, et muuseumites, keskkonnahariduskeskustes jt teadus- ja kultuuriasutustes võivad lapsed ja noored avastada enda jaoks uusi huvipakkuvaid teemasid või leida kinnitust juba varem väljakujunenud erihuvidele. Ehkki muuseumite ülesanne ei ole kindlaid töökohti või õpinguvõimalusi reklaamida, on igas vanuses õppijate silmaringi avardamine ja elukestva õppe toetamine nende igapäevane töö. Muuseumite roll laste ja noorte inspireerimisel on väga oluline, sest kodus ja koolis ei pruugi nad väga paljude põnevate karjäärivõimalustega üldse tutvuda.
Tööeluga seotud teemasid käsitletakse juba täna Eesti muuseumite haridustöös mitmekesistel viisidel, kuid omavahel on selles osas mõtteid vahetatud veel vähe. Sünergiaseminaril saame üheskoos arutada, kas ja kuidas kaasata erasektorit, kuidas ajalugu tulevikutöödega siduda, mil moel tööelu ainestikku säästva arengu haridusega lõimida ning millist tuge vajaksid muuseumite haridustöötajad karjääriteemade käsitlemisel.
Üles astuvad karjäärivaldkonna praktikud ja teoreetikud ning aruteluringi on oodatud kõik huvilised.
Tegemist on järjekorras 4. Eesti Meremuuseumi sünergiaseminariga, varasematel aastatel oleme koolide, muuseumite, ülikoolide ja teiste huvitatud osapoolte vahel sünergiat loonud lõimitud aine- ja keeleõppe ning kaasava hariduse teemadel.
Osalustasu on 10 eurot, mis katab toitlustuse.
Registreerimine on avatud! Seminari on võimalik jälgida ka tasuta veebist. Lingi lisame hiljem.
Registreeru sünergiaseminarile
Kava
- 10.30-11.00 Registreerumine ja tervituskohv õpperuumis Sireen
- 11.00 – 11.10 Tervitus ja sissejuhatus Helene Uppin ja Kristel Bultot (Eesti Meremuuseum)
- 11.10 – 11.40 “Karjääripädevuste arengu toetamine: raamistik ja tegelik seis” Margit Rammo (HARNO, Euroguidance)
- 11.40 – 12.10 “Uurimistööde juhendamine kui võimalus tekitada, hoida ja süvendada õpilaste erihuvisid” Katrin Saart (ETAG)
- 12.10 – 12.40 “Muuseumisharidus tööelu tutvustajana Soome näitel” Tommi Rikkinen (Soome Tehnikamuuseum/Tekniikan Museo)
- 12.40 – 13.30 Lõuna Lennusadama kohvikus Maru
- 13.30 – 14.00 “Noored muuseumis – mitte lihtsalt külastajad” Ivo Lille (Vabamu)
- 14.00 – 14.30 “Kuidas suunata lapsi vaatama oma kutsevalikutes rohkem mere poole?” Ingeldrin Aug (Võsu Kool)
- 14.30 – 15.00 “Dialoog teadlastega – muuseumiteülene arheoloogiaklubi põhikooli õpilastele” Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum), Priit Lätti (Eesti Meremuuseum) ja Küllike Tint (Tallinna Linnamuuseum)
- 15.00 – 16.00 Lõpetamine, õppetundide sõnastamine
- 16.00 – 17.00 Ekskursioon
Esinejad
Kristel Bultot (Eesti Meremuuseum)
Kristel Bultot loob ja arendab alates Eesti Meremuuseumis koolidele ja lasteaedadele suunatud õppekavaga haakuvat haridustööd. Siirdudes neli aastat tagasi koolist endalegi mõneti ootamatult hoopis muuseumisse, sukeldus Kristel pea ees mäluasutustes pakutava hariduse võimalustesse ja tõdeb iga päev, et see valdkond on tohutult lai ja põnev. Kristeli fookuses on viimastel aastatel olnud eestikeelsele õppele ülemineku toetamine muuseumite haridustöö kaudu ja seda eriti muuseumide-koolide koostöös. Karjääriteadlikkuse edendamine on samuti muuseumi toetust ja koostööd vajav valdkond, mille poole püüelda.
Helene Uppin (Eesti Meremuuseum / Tallinna Ülikool)
Helene Uppin suunab juba üle 10 aasta Eesti Meremuuseumi haridustöö hoovuseid, toetab külastusjuhtide pedagoogilist täiendõpet, korraldab loenguõhtuid täiskasvanutele ja vaatab igatsevalt merd. Vabal ajal on ta loodusainete lektor Tallinna Ülikoolis ning püüdleb kasvatusteaduste doktorikraadi suunas õppekäikude uurijana – seniste uuringutega saab tutvuda siin. foto olemas
Margit Rammo (Haridus- ja Noorteamet)
Margit seisab Euroguidance-programmi juhina karjäärivaldkonna rahvusvahelistumise ja kogukonna kompetentsuse eest. Üleeuroopalise võrgustiku esindusena on keskus avatud kõigile, keda huvitab rahvusvaheline koostöö karjääriteenuste valdkonnas – olgu eesmärgiks leida inspireerivaid praktikaid teistest riikidest või laiendada oma partnerite ringi. Eesti Karjäärinõustajate Ühingu juhatuse liikmena keskendub ta karjääriõppele ja on kaasautor värskelt valminud juhendmaterjalile Õpilaste karjääripädevuste arengu toetamine: soovitused karjääriteenuste süsteemi loomiseks koolis autoreid. Juhendit tutvustava veebiseminari Karjääriteenuste roll koolis: Õpilase toetamine individuaalse õpitee kujundamisel salvestus on kättesaadav sarjas Distantsilt targemaks.
Tommi Rikkinen (Soome Tehnikamuuseum / Tekniikan Museo)
Tommi töötab muuseumipedagoogina Helsingi Tehnikamuuseumis. Tema töö keskendub HOW õpikeskkonnale, kus loodusteadused, matemaatika ja tehnoloogia on ühendatud käed-külge õppega. Selle enam kui 10 erinevat tööjaama loovad muuseumis interaktiivse keskkonna, mis õpetab säästva keskkonnaarengu jaoks olulisi oskusi. Muuseumiruumis õppimine seob STEAM-teemad konkreetselt praeguste ja tulevaste väljakutsete ning karjäärivõimalustega. HOW sisu on loodud spetsiaalselt 10–15-aastastele ja see on välja töötatud koostöös Soome juhtivate STEAM-organisatsioonidega. Õpikeskkonna eesmärk on luua teaduskapitali ning inspireerida lapsi ja noori juba varakult teadusega tegelema.
Tommil on teadmised ja kogemused ka teises olulises valdkonnas, milleks on futures thinking (tulevikustsenaariumide) rakendamine muuseumiruumis. Ta on välja töötanud teenuse „Utoopia või düstoopia“, mis kasutab muuseumikeskkonda uudishimust lähtuvas, tulevikuteemalises grupidialoogis.
Katrin Saart (Eesti Teadusagentuur)
Katrin on Eesti Teadusagentuuri teadushariduse valdkonna juht. Katrin suhtub kirglikult teadushuviharidusse ja õpilasteadusesse, toetab päris pisikesi leiutajaid ja innustab noori teadlasi, kes veel ehk ei teagi, et on kasvamas teadlasteks. Katrini eestvedamisel on koostatud ka kogumik “Kvaliteetsem teadushuviharidus”, millega saab tutvuda veebis!
Ingeldrin Aug (Võsu Kool)
Ingeldrin on kirglik merehariduse edendaja, kes on algatanud Võsu koolis merenduse õppekava ning aidanud sellega taaselustada Käsmu lahe piirkonna traditsioonilise merendusõpetuse. Täna on ta loomingulisel pausil maailma ookeanidel, vaadeldes, kuidas eri paigus inimesed elavad näoga mere poole ja ammutab sellest inspiratsiooni oma tööks noorte merele toomisel. Ta on juhtinud rändavat pop-up merekooli Meresõber, mis on üks edukatest merekultuuriaasta algatustest. Lisaks veab ta TalTechi Mereakadeemia taskuhäälingut, mis avab noortele uksi mereakadeemiasse. Ingeldrin on purjetamistreener Hara Seilamise Seltsis, navigatsioonihooajal leiab teda merelt võistlusametnikuna regatte korraldades ning ligi kümme aastat on ta tegev olnud vabatahtliku merepäästjana. Tema kogemus merenduses ulatub ka väikesadamate majandamise ja kogukondade arendamiseni. Seminaril keskendub Ingeldrin sellele, kuidas kasvatada noortes karjääriteadlikkust ja julgust vaadata oma kutsevalikutes rohkem mere poole.
Ivo Lille (Vabamu)
Ivo on Vabamu tegevjuht. Vabamu eesmärk on Eesti vabaduse säilitamine näituste, haridusprogrammide ja rahvusvahelise koostöö kaudu. Selleks, et noori paremini teemaga siduda, räägime tänapäevast ja tulevikust mineviku õppetundide kaudu (vt NOVA kursused) ning laseme neil ise sündmusi läbi viia, luua uusi tooteid ja õppida iseseisvalt.
Priit Lätti (Eesti Meremuuseum)
Priit Lätti on arheoloog, teadur ja ajalooõpetaja, tema uudishimu teravik on suunatud laevavrakkidele, eriti sellistele, mida võib leida vee alt – mõnikord aga sellistele, mis tulevad välja maa seest!
Ulla Kadakas (Eesti Ajaloomuuseum)
Ulla on muuseumis teadur-kuraator ning ka arheoloogiakogu hoidja. Meil muuseumitöötajatena on privileeg olla vahetus kontaktis Eesti kultuuripärandiga, saadud teadmisi ja emotsioone tuleb jagada võimalikult paljudega, eri viisil (näitused, trükised, audiovisuaal jne), kuid ka otse, nt põhikoolis õppivatele noortele arheoloogiaringi abil. Lähtume põhimõttest, et kultuuripärandi hoid algab teadmistest – mida varem neid koguma hakatakse, seda mõtestatumalt minevikupärandisse osatakse suhtuda.
Küllike Tint (Tallinna Linnamuuseum)
Küllike töötab Tallinna Linnamuuseumis arheoloogiakogu hoidjana, keskendudes peamiselt arheoloogiliste esemete korrastamisele ja haldamisele. Lisaks on ta aktiivselt panustanud arheoloogia populariseerimisse, korraldades muuhulgas õpilastele suunatud ajalooteemalisi võistlusi ja haridusprojekte.
