Merendusajalugu on suur ja lai, panoraamne nii ajas kui ruumis, võimaldades analüüsida murrangulisi sündmuseid ning ühiskonna muutusi ajas. Kuid uurija südame võib võita ka mõni pealtnäha pisike detail, mis samuti meie ajaloost põnevaid lugusid jutustab. Nii või teisiti jaguks Eesti ajaloost merenduslikku ainest uurimistööks väga paljudele. Ometi on neid julgeid, kes just merendusajalooga seotud teemad oma teadustöö keskmesse on võtnud, pigem vähe.  

Seekordsel merefoorumil tunnustab Eesti Meremuuseum merendusajalooalaste lõputööde konkursi parimaid, ühtlasi saab kuulata nende ettekandeid oma tööst. Võib-olla saame vastuse ka küsimusele, kas Eesti ikkagi on mereriik või mitte? Auhinnasaajad kuulutame välja Eesti Meremuuseumi asutamise aastapäeva (23. veebruar) raames, premeerimine ja merefoorum leiavad aset 18. märtsil.

Sel korral premeeritakse Maria Pommeri Eesti Kunstiakadeemia muinsuskaitse ja konserveerimise suunal kaitstud bakalaureusetööd pealkirjaga „14. sajandi arheoloogilised köied: konserveerimine ja meetodite analüüs Lootsi 8 vraki leidude näitel“ (juhendaja Riina Rammo) Maria Pommeri põhjalikku ja suurt tööd tunnustati ka 2024. a muuseumiauhindade jagamisel aasta konserveerimistöö väärika rotiga. Merefoorumi ettekanne toob köite hingeelu ja ajatut elegantsi kõigi kuulajateni.

Hindamiskomisjoni ja meremuuseumi teadusnõukogu liikmed, Tallinna Linnaarhiivi teadur Juhan Kreem ja Tallinna Ülikooli professor Kersti Markus ütlevad, et Maria Pommer suutis oma töös näidata köite kui leiuliigi materiaalset mitmekesisust, samuti rõhutati autori professionaalsust uurijana. Lisaks leiti, et merearheoloogia on saanud juurde ühe perspektiivika spetsialisti. Meremuuseumi merearheoloogia teaduri Priit Lätti sõnul on muuseumi seisukohalt väga oluliseks aspektiks kvaliteetselt konserveeritud leiud.