Kui näitus avatakse, näevad külastajad esemetega täidetud vitriine ja lugusid mereretkedest. Mis saab edasi kui näitus lõppeb? Mida see muuseumis konservaatori jaoks tähendab? Mõni konservaator ehk kirjeldaks seda sõnadega: „kindad kätte ja luup välja“ — algab esemete põhjalik seisundi hindamine ja pakendamine.
Hiljuti võtsime maha näituse „Kuulsad mereretked. Eurooplaste maailmapildi avardumine” ja koos sellega alustas 89 eset (27 välisriikidest ja 62 Eesti muuseumitest, arhiividest, raamatukogudest ja mõisast) tagasiteed Lennusadama vesilennukite angaarist laenajate juurde.
Enne kui ükski ese sai pakendatud ja teele asuda, hindas näituse vastutav konservaator Maria Väinsar Eesti asutuste esemed üle, et veenduda, et need on samas seisus nagu näitusele saabudes. Üldiselt liiguvad esemed koos neid kirjeldavate materjalidega, kus on kirjas eseme seisund ja käsitlemise põhimõtted, kuid dokumentide vorm ja detailsus sõltub laenuandjast*. Näiteks välislaenude puhul sisaldas seisundipass (ingl condition report) kirjeldust ning fotomaterjali koos viidetega kahjustuste asukohtadele.
Välislaenude esemete seisundi hindamise juures olid kohal ka kuriirid (ingl courier). Kuriir on väljalaenava asutuse esindaja — enamasti konservaator, registrar või koguhoidja. Tema saadab eset transpordi ajal ja kontrollib selle seisundit enne pakkimist, pärast lahti pakkimist, tagastamisel. Samuti kontrollib korrektset installeerimist, transpordiks esemete laadimist ning transiidi teekonda. Kuriir kinnitab, et eseme käsitsemine, pakendamine ja keskkonnatingimused vastavad kokkulepitud nõuetele ning et ese võib liikuda ainult siis, kui selle seisund on dokumentatsiooniga kooskõlas.
Välislaenude seisundi hindamiseks, rajasime vitriinide juurde ajutise tööala. Ese tõsteti ettevaatlikult vitriinist välja ja asetati töölauale, kus seda võrreldi seisundipassi piltide ja märkmetega. Sageli tähendab see väga aeglast töökulgu — eset pööratakse „millimeeterhaaval“ ja iga detail kontrollitakse üle. Vajadusel kasutatakse suurendusklaasi või erinevaid valguseid, et näha paremini erinevaid pinnakahjustusi. Ülevaatuse ajal dokumenteeritakse seisund ning kinnitatakse/allkirjastatakse see koos laenaja esindajaga enne pakkimist. Eesti asutuste esemed viisime ülevaatuseks eraldi tööruumi, kuna neid oli tunduvalt rohkem ning ülevaatus ja pakendamine võttis rohkem aega.
Pakendamine on muuseumis omaette eriala. Pakendamine ei põhine üksnes kogemusel — iga esemega võivad kaasneda skeemid, märkmed ja täpsed juhised, mille põhjal see transpordi kasti asetatakse. Hästi valmistatud kast teeb tagastamise lihtsaks: ese asetatakse tagasi täpselt samasse asendisse, milles teele saadeti. Selleks on olemas juhendfotod ja märgistused.
Välislaenude transpordikastid olid läbi mõeldud põhjaliku täpsusega meenutades veidi ruumilist Tetrise lahendamist. Museaalidele oli valmistatud täpsed pesad, toestused ja kinnitused. Isegi tööriistade jaoks oli tehtud oma koht, sest vanade esemete puhul on vaja sageli just neile sobivaid võtmeid või tööriistu. Samuti on üliolulised õigete materjalide kasutamine transpordiks. Enamasti need on inertsed materjalid, polüetüleenvahust toestused, vibratsiooni ja löökide vähendamiseks kummipuksid või Skid-Mate ehk õhkamortatsiooniga polüetüleenist padjad. Ka transpordivahend peab olema kliimareguleeritav – ese peab oma teekonna jooksul olema stabiilses keskkonnas.
Välislaenude pakkimisel abistas meid ettevõte Valge Kuup, Eesti asutuste esemeid pakkisid Meremuuseumi säilitaja Oksana ning konservaator Meeli-Heli. Alles siis, kui seisundipassid on kinnitatud ja kast suletud, võib öelda, et ese alustab teekonda tagasi. Kõike tagastusega seonduvat logistikat ja partneritega suhtlemist koordineeris projektijuht Teele Siig.
Kõik laenuandjad on nüüdseks oma esemed kätte saanud, üle vaadanud ning kinnitanud, et need on tagasi jõudnud samas seisundis. “Kuulsad Mereretked” näitus oli ajutine (19.10.24-11.01.26), ent selle käigus sündinud muuseumidevaheline koostöö on pikaajalisem kui näituse ajaraam.
Aitäh partneritele, kes meile oma esemed välja laenutasid:
Forum Marinum (Soome),
Kalmar Läns Museum (Rootsi) ,
Het Scheepvaartmuseum (Holland),
Musée national de la Marine (Prantsusmaa),
Royal Museums Greenwich (Inglismaa),
ja Eestist
Eesti Ajaloomuuseum,
Kiltsi mõis,
Rahvusarhiiv,
Tallinna Linnamuuseum,
Tallinna Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu,
Tartu Ülikooli raamatukogu.
*Muuseumidevahelised laenutused toimuvad vastavalt muuseumivaldkonna juhistele https://muuwik.muuseum.ee/ET/kasutamine/muuseumivaline-kasutamine/
