Eesti Meremuuseumi ja MTÜ Memento Mare koostöös sündinud näitus „Estonia – ühe laeva lugu“ avati Kadrina Spordihoones. Parvlaev Estonia huku 30. aastapäevaks kokku pandud ja 2024. aastal esmalt Lennusadamas esitletud ekspositsioon jutustab laeva loo alates selle ehitamisest 1979.–1980. aastal Saksamaal kuni viimase reisini 27.–28. septembril 1994 Tallinnast Stockholmi.
Näituse avamisel 28. septembril Kadrinas oli selge kogukondlik mõõde. Spordihoone seinal avati ühtlasi bareljeef 1994. aastal laeval hukkunud vallavanema ja spordihoone rajaja Enno Põllu auks, kelle visioon ja teod on jätnud Kadrina arengusse sügava jälje. Põllu oli laeval Kadrina vallavalitsuse neljaliikmelise delegatsiooniga, kellega suunduti Norras asuvasse sõprusvalda Trøgstadi. Lisaks temale hukkus volikogu esimees Peeter Ronk ja Kadrina keskkooli direktori asetäitja Vello Kornel. Eluga pääses Kadrina kommunaali juhataja Jaan Stern.
Kadrina kiriku aia kõrval asuval muruplatsil seisab ka 1995. aastal avatud mälestusmärk kõigile parvlaev Estonia laevakatastroofis hukkunutele. Kivile on graveeritud sõnad: „Meri ühendab ja seob, meri…“.
Estonia hukk on Läänemerel rahuaja ohvriterohkeim laevaõnnetus, mis püsib tänini sügava traumana eestlaste ja rootslaste hinges. Laeval olnud 989 inimesest pääses vaid 137. Näitusel jääb kõlama mõte, et laevade nagu ka inimeste eludel on algus ja lõpp, aga jälg jääb, isegi kui see on vetesügavustes.
„Estonia lugu on puudutanud inimesi ja peresid kõigis Eesti piirkondades, aga on kogukondi, kus see mõju on olnud suurem. Meremuuseumil on suur au tuua näitus nende kogukondade lähedale,“ ütles näituse kuraator ja Eesti Meremuuseumi teadur Teele Saar.
