Austraalia jõudis eurooplaste teadvusesse 17. alguses läbi Hollandi meresõitjate. Selle avastamine oli otseselt seotud tundmatu lõunamandri ehk Terra Australise otsimisega. Esimese eurooplasena astus Austraalia pinnale hollandlane Willem Janszoon, kes jõudis 1606. aastal selle kirdetippu. 17. sajandil oligi piirkonna avastamine hollandlaste pärusmaa, mistõttu sai uue avastatud maa nimeks Uus-Holland.
Kui paarkümmend aastat ei olnud uue maa täielik ulatus teada, siis avardusid 1642. aastal järjekordse hollandlase Abel Tasmani ekspeditsiooni tulemusel piirid veelgi. Tasman seilas ümber Austraalia ja Uus-Meremaa, kirjutades end ühtlasi ajalukku kui viimase avastaja. Lisaks oli ta esimene, kes jõudis Tasmaaniasse, nimetades selle esialgu Van Diemeni Maaks. Austraalia idarannikule ta siiski veel ei jõudnud, mistõttu oli Austraalia suurus veel endiselt ähmane.
Täna seostatakse eurooplaste kontakte Austraaliaga suuresti James Cookiga, kes kaardistas esimesena Austraalia idaosa. Cooki ekspeditsiooni tõukel asutati sinna 1788. aastal brittide koloonia – Botany Bay, mida täna tunneme Sydney linnana. Ühtlasi kuulutas Suurbritannia Austraalia idaosa enda omaks, nimetades selle New South Wales’iks. Lisaks sellele kaardistas Cook põhjalikult ka Uus-Meremaa, tehes kindlaks, et see koosneb tegelikult kahest saarest. Samal ajal hakkasid piirkonna vastu aktiivset huvi üles näitama ka prantslased. Piltlikult öeldes oli Austraalia jagatud seejärel kaheks – Uus-Hollandiks (lääneosa) ning Uus-Lõuna-Wales’iks (lääneosa).
Austraalia ranniku täielik kaardistamine võttis selle avastamisest aega ligikaudu 200 aastat. Selle nime – Austraalia – populariseeris Terra Australise järgi britt Matthew Flinders, kes tegi sellele esimesena ringi peale aastatel 1802–1803, oma 1814. aastal avaldatud reisikirjas. Muuhulgas oli Flinders mõned aastad varem koos George Bassiga tõestanud, et Tasmaania on Austraaliast eraldiseisev saar. Esimese kaardi, mis kujutas Austraaliat tervikuna, avaldasid aga hoopiski prantslased 1811. aastal. Nicolas Baudini juhitud ekspeditsioonil aastatel 1800–1803 kaasas olnud Louis de Freycinet koostas selle 1808. aastal, nimetades Austraaliat endiselt üldistavalt Uus-Hollandiks.
Ka Adam Johann von Krusenstern pani oma töös Austraaliale suurt rõhku, kuid eraldi tervikkaarti ta oma atlases ei avaldanud – see kajastus Vaikse ookeani lõunaosa üldkaardil ning eraldi väiksemaid Austraalia rannikupiirkondi kujutatavatelkaartidel. Kuigi ta kasutas oma töös Austraalia kohta mitut nimetust (Saksakeelsetel maailmakaartidel Terra Australis ja Neu Holland, prantsuskeelses Vaikse ookeani atlases aga Australia, Nouvelle Holland ja Nouvelle Galles Meridionale, viimased kaks vastavalt Austraalia lääne- ja idaosa kohta), siis pidas ta selle süsteemi korrastamist äärmiselt oluliseks. Nii arvas temagi, et Austraaliat võiks kutsuda ühe nimega.
Krusensterni käsitlus Austraaliast, mis on eriti detailne just atlase juurde kuuluvas kirjelduses, sai eeskujuks teistele kartograafidele Euroopas. Prantsuse kuninglik geograaf Adrien Hubert Brué toob oma 1826. aasta kaardil eraldi välja Krusensterni analüüsipoole seoses nimedega. Saksamaal avaldas Adolf Stieler 1826. aastal Austraalia kaardi, mis põhineb eelkõige Krusensterni tööl. Krusenterni töid võeti eeskujuks veel ka 19. sajandi keskpaigas.
E. Bowen, A Complete map of the Southern Continent. Amsterdam, 1744. National Library of Australia, https://nla.gov.au/nla.obj-163902730/view
James Cooki ekspeditsiooni käigus kirjeldati esimest korda kängurut. David Rumsey Map Collection, David Rumsey Map Center, Stanford Libraries, https://www.davidrumsey.com/luna/servlet/s/616oyp
Matthew Flindersi (1774–1814) portree. Autoriks Antoine Toussaint de Chazal. Art Gallery of South Australia / Wikimedia Commons
Vaade Sydney linnale Nicolas Baudini ekspeditsiooni ajast. C. A. Lesueur, 1811. David Rumsey Map Collection, David Rumsey Map Center, Stanford Libraries, https://www.davidrumsey.com/luna/servlet/s/2y80i0
Esimene täielik Austraalia kaart. Louis de Freycinet (1808/1811). David Rumsey Map Collection, David Rumsey Map Center, Stanford Libraries, https://www.davidrumsey.com/luna/servlet/s/o4s8r7
Matthew Flindersi Austraalia kaart, 1814. David Rumsey Map Collection, David Rumsey Map Center, Stanford Libraries, https://www.davidrumsey.com/luna/servlet/s/7x027u
Adam Johann von Krusensterni Vaikse ookeani lõunaosa üldkaart, millel näha ka tema enda käsikirjalised parandused ja täiendused. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/kaardid/index.php/et/map/view?id=279527
A. H. Brué, Carte de l’Australie. Paris, 1826. David Rumsey Map Collection, David Rumsey Map Center, Stanford Libraries, https://www.davidrumsey.com/luna/servlet/s/dgu0y6
A. Stieler, Australien nad Krusenstern u.A.. Gotha, 1826. Eesti Meremuuseum, MM 24931 Mk
Ainsa baltisaksa maadeavastajana külastas Austraaliat Fabian Gottlieb von Bellingshausen oma Antarktika ekspeditsiooni käigus 1820. aastal. Erakogu
