Eesti Polaarklubi tähistab 40. tegutsemisaastat rahvusvahelise polaar konverentsiga „Arctic and Antarctic Science Cooperation in a Changing World“
Aeg: 28.–29. november 2024
Koht: Kultuurikatel, Tallinn
Tallinnas toimub rahvusvaheline polaarkonverents „Arctic and Antarctic Science Cooperation in a Changing World“, kus käsitletakse esmakordselt Eestis nii Arktika kui ka Antarktika teemasid üheskoos, tuues kokku teadlased ja eksperdid üle kogu maailma.
Võrreldes varasemate konverentsidega on teemad valdkondadeülesed ja interdistsiplinaarsed, käsitledes aspekte elukeskkonnast kuni polaardiplomaatiani. Konverentsiga püüame tõsta teadlikkust polaarpiirkondade kiiretest muutustest ning nende mõjust ümbritsevale.
Konverentsil osalev president Kersti Kaljulaid ütles: “Järjest tähtsam on ka jälgida soojenemisest põhjustatud muutusi ja püüda anda seda eelhoiatust, mida ülejäänud planeet vajab, kui Arktikas või Antarktikas leiavad aset dramaatilised arengud.”
Sündmus tutvustab teadusuuringute tulemusi ja kogemusi polaarpiirkondadest, aidates mõista globaalseid mõjusid. Viimaste aastatega on tõusnud huvi polaarteemade vastu ja seda näitab rahvusvaheliste koostööprojektide ja omaalgatuste kasv.
“Teadlaste ja ekspertide roll polaarpiirkondade tuleviku küsimustes on kahtlemata võtmekohal ning sestap on ka käesolev konverents vägagi aja- ja asjakohane.” ütles konverentsil osalev Europarlamendi liige Urmas Paet.
Kui oled kord polaarpiirkondades juba käinud, oled sellega seotud kogu eluks.
Eesti polaar teadlasi ühendav Polaarklubi tähistab selle konverentsiga oma 40-ndat tegutsemisaastat. Eesti Polaarklubi tegutseb Eesti Meremuuseumi juures liites inimesi, kes on osalenud Arktika ja Antarktika polaaruuringutes või sellega seotud tegevustes.
90% esinejatest on aktiivsed polaaruurijad, kes jagavad isiklikke kogemusi maailma kõige kaugematest ja põnevamatest piirkondadest. Osalejaid on oodata paljudest riikidest, sealhulgas Norrast, Soomest, Rootsist, Tšiilist, Inglismaalt, Ameerika Ühendriikidest, Tšehhist, Islandilt, Kanadast ja Eestist.
Eesti Polaarklubi presidendi Andres Kollisti sõnul on see konverents ainulaadne võimalus kõigile, keda huvitavad maailma avastamata nurgad. Kui oled kord polaarpiirkondades juba käinud, oled sellega seotud kogu eluks.
“Konverents on suurepärane kohtumispaik nii tippteadlastele kui ka noortele, vahetamaks kogemusi ning infot uute arengute kohta“, rõhutas Eesti Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi.
Miks osaleda polaarkonverentsil?
- Uued teadmised – kuidas meie ümbritsev elukorraldus on mõjutatud praegustest muudatustest polaaraladel.
- Võimaluse suhelda ekspertidega – kõik esinejad on reaalselt osalenud polaaruuringutes ning jagavad oma teadmisi ja huvitavaid juhtumeid.
- Võimalus inspireeruda – suurepärane võimalus noortele ja kõigile teadushuvilistele avastada, miks tasub Arktikasse ja Antarktikasse minna.
- Rahvusvaheline polaar kogukond– kokku saavad entusiastid üle maailma.
- Esmakordselt Eestis ja Baltimaades – konverents, kus käsitletakse nii Arktikat kui Antarktikat üheskoos.
Registreerimine ja lisainfo
Suurepärane võimalus osaleda konverentsil, mis avardab arusaama maailma kõige kaugematest paikadest ja nende tulevikust. Kohad on piiratud, seega registreeru aegsasti!
Registreerimine:https://fienta.com/rahvusvaheline-polaarkonverents-arktika-ja-antarktika-teadusalane-koostoo-muutuvas-maailmas
Rohkem infot sündmuse ja Eesti Polaarklubi kohta: https://meremuuseum.ee/en/international-polar-conference-arctic-and-antarctic-science-cooperation-in-a-changing-world/
Kohtumiseni Kultuurikatlas juba 28.–29. novembril!
Konverentsi korraldusmeeskond
polaarklubi@meremuuseum.ee
President Kersti Kaljulaid kommentaar: “Meie maakera polaaralad, nii lõunas kui põhjas, on alati olnud teadlastele väga huvitavad. Ekstreemne keskkond elu jaoks, põnev varamu geoloogidele ja kliimauurijatele, meteoroloogidele ja füüsikutele-keemikutele. Üha enam on just polaaralad ka vaikselt murduvad tunnistajad meie planeedi kaheldamatult kiirenevale soojenemisele. Nii oluline on, et teadlased jälgiksid, mis toimub liustikega või Arktika jääkattega, kuidas see mõjutab sealset floorat ja faunat. Aga järjest tähtsam on ka jälgida soojenemisest põhjustatud muutusi ja püüda anda seda eelhoiatust, mida ülejäänud planeet vajab, kui Arktikas või Antarktikas leiavad aset dramaatilised arengud. Muidugi saame vaid ennustada, mitte teada ja seda nii lühemas kui keskpikas vaates, aga mida rohkem teame, seda täpsemini modelleerimine ja saame halastamatut tõde faktidele tuginedes inimkonnaga jagada.”
Europarlamendi liige Urmas Paet kommentaar: “Arktikas toimuv mõjutab meid mitmeti. Kõigepealt on kliimasoojenemine seal tuntavam kui mujal. Jää sulamise tagajärjel tekib piirkonnas ligipääs seni peidus olnud maavaradele ning samuti muutuvad laevatatavaks uued kaubateed. Kõik see on kaasa toonud riikide võidujooksu Arktikale, sest kõik tahavad nendest uutest võimalustest osa saada. Pinged on kasvanud ka julgeoleku aspektist, sest Venemaa on asunud oma Arktika alasid militariseerima. Teadlaste ja ekspertide roll polaarpiirkondade tuleviku küsimustes on kahtlemata võtmekohal ning sestap on ka käesolev konverents vägagi aja- ja asjakohane.”
