Aastal 2020 jõudis Meremuuseumisse Soome kollektsionääri, merendushuvilise ja estofiili Keijo Kullervo Polóni (1940–2019) pärand: merenduslik arhiiv, mis koosnes peamiselt fotodest ja postkaartidest, aga ka ajakirjadest ning raamatutest. Viimased leidsid tee Meremuuseumi raamatukokku ja nüüdseks on Polóni (ka Poloni) pärandatud raamatud sorteeritud, riiulisse paigutatud ning leitavad raamatukogude info- ja kataloogisüsteemis RIKS.
Lisaks raamatutele täienes Meremuuseumi raamatukogu erinevate merendusalaste ajakirjade ning jätkväljaannetega. Nendest on Polón kogunud peamiselt soomekeelseid (Suomen Kuvitettu Laivaluottelu, Laiva, Laivalehti, Suomen Kauppalaivasto, Laivalehti Tornator, Korsteeni, Meripelastaja), aga ka inglise (Ships Monthly, Shipping Today and Yesterday, Marine News), rootsi (Svensk Illustrerad Skeppslista), norra (Illustrert Norsk Skipsliste) ja taani (Dansk Illustreret Skibsliste) keeles ilmunud väljaandeid. Osadest ajakirjadest on olemas terved aastakäigud, osadest aga vaid üksiknumbrid. Eks neid ole täpselt nõnda palju, kui koguja on suutnud neid hankida.
Märkimisväärselt täienes ka meie Lloydi laevaregistrite kogu (Lloyd’s Register of Shipping), Polóni vanim eksemplar pärineb aastast 1899. Lloydi Laevaregister on rahvusvaheline ühing Londonis, mis tegeleb kaubalaevade klassifitseerimise ning laevandusalase informatsiooni kogumisega. Ühingu iga-aastane samanimeline väljaanne on siiani maailma autoriteetseim laevandusalane teatmeteos.
Teadaolevalt sai organisatsioon endale nime Londonis asuva 17. sajandi kohviku järgi, mida külastasid kaupmehed, merekindlustusandjad ja teised laevandusega seotud isikud. Kohviku omanik Edward Lloyd aitas neil teavet vahetada, levitades trükitud lehte kõigist kuuldud uudistest. 1760. aastal asutasid Registrite Seltsi kohviku kliendid, kes panid kokku Laevaregistri, esimese teadaoleva omalaadse registri. Laevaregister, mille nimeks sai hiljem Lloyd’s Register, trükkis oma esimese väljaande 1764. aastal, et anda nii kindlustusandjatele kui ka kaupmeestele aimu nende kindlustatud ja prahitud laevade seisukorrast. See rohkem kui 260 aastat tagasi alguse saanud väljaanne on jätkuvalt autoriteetne teabeallikas maailma laevastiku kohta, pakkudes põhjalikku teavet kõigi iseliikuvate mere kaubalaevade kohta, mille maht on 100 GT ja rohkem. Ühing avaldab ka jahtide registreid ja statistilisi kokkuvõtteid laevaehituse, laevastike ja mereõnnetuste kohta.
Raamatukogu täienes ka mitme Jane’s Fighting Ships väljaandega. Tegemist on riikide mereväe, rannavalve, nendega seotud laevade, relvade ja lennukite iga-aastase teatmeteosega. Siia kuuluvad laevade nimed, ehitusandmed, suurus, kiirus, ulatus, täiendus, tehnika, relvastus ja andurid. Sellele järgneb üldjuhul asjakohane kommentaar. Sageli nimetatakse seda maailma mereväe piibliks. Väljaanne avaldati esmakordselt aastal 1898 ning selle loojaks oli tulihingeline mereväe entusiast ja illustraator John Fredrick Thomas Jane. Tema esialgne eesmärk oli anda süstemaatiline ülevaade maailma sõjalaevadest ajal, mil merejõud oli riikliku julgeoleku ja diplomaatia jaoks keskse tähtsusega. Aastate jooksul on väljaande ulatust ja sügavust arenenud, liikudes lihtsatelt laevatuvastusjuhenditelt globaalsete mereväestrateegiate, -tehnoloogiate ja laevade spetsifikatsioonide põhjalikele analüüsidele.
Lisaks nende väärtuslike väljaannete kogumisele on Keijo Polón olnud põhjalik ja pühendunud ülevaatlike kladede koostaja. Mehe tähelepanu keskmes olid kõiksugused laevad, mille kirjeldusi, fotosid, postkaarte ning ajalehtede väljalõikeid ta kogus ja koondas. Polón on loonud omanäolise kollektsiooni, mis väärib süvenemist.
Teksti koostas Eva Rebane, Eesti Meremuuseumi raamatukogu kuraator-koguhoidja
Foto 1 Valik soomekeelseid ajakirju. Eesti Meremuuseum
Foto 2 Valik ingliskeelseid ajakirju. Eesti Meremuuseum
Foto 3 Lloyd’s Register. Eesti Meremuuseum
Foto 4 Jane’s Fighting Ships. Eesti Meremuuseum
