Eesti polaaruurijatest üks mitmekülgsemaid oli aeroloog Rein Männik (1942–2013). Tema on seniajani jäänud ainsaks eestlaseks, kes talvitunud nii Arktikas kui ka Antarktikas, ja pealegi korduvalt.
Pärast kaht talvitumist – Schmidti neemel 1962–1963 ning Wrangeli saarel 1964–1966 – sai Männik võimaluse osaleda triivjaama „Põhjapoolus-22“ kaheksandas vahetuses 26. aprillist 1980 kuni 12. maini 1981.
Hea dokumenteerijana istus talle pildistamine. Pärijate annetusena on Meremuuseumi fotokogusse jõudnud terve rida Rein Männiku mustvalgeid fotosid ning värvilisi diapositiive nii triivjaamalt “Põhjapoolus-22” kui ka Antarktikast. Võtame seekord vaatluse alla mõne triivjaamal tehtud foto, mille tagaküljel on tempel 13 –9 1980.
Kõige tähtsam on jaamaülem, kelleks tol korral oli Georgi Jossifovitš Kizino. Näeme teda tomateid kastmas (Foto 1). Tõepoolest, isegi Põhja-Jäämerel triivival jääpangal asunud uurimisjaamas kasvatati vineerist ja laudadest kokkulöödud kastis tomateid! Huvitava merendusliku detailina torkab foto ülemises paremas nurgas silma laeva seinakell – töökindel mehaaniline kell, mida tuli vaid kord nädalas üles keerata. Sarnast kella kasutati Nõukogude ajal paljudel laevadel, näiteks külmutustraaleri “Juhan Sütiste” (BMRT-333) roolikambris, täpsemalt seinal kaardilaua kohal. “Juhan Sütiste” kell on jõudnud Meremuuseumisse (MM 3056 Aj mt 1773) ning sellega saab tutvuda Eesti muuseumide veebivärava kaudu, vt https://www.muis.ee/museaalview/1724441.
Ehkki ülema sõna maksis jaamas nagu kapteni sõna laevas – ja eks meenuta Põhja-Jäämerel triivival jääpangal asunud jaam mõneti ka laeva –, ei oleks isegi jaamaülemat tühja kõhuga kuulatud. Triivjaamas talvitujate õnneks oli nende hulgas koguni kaks kokka, Krumin ja Dobrjakov. Viimati nimetatut näeme liha lõikamas (Foto 2). Ehkki suvel oli jaama varustamine ilmselt üpris hea – 338 päeva kestnud kaheksanda vahetuse ajal võeti vastu kokku 80 lennukit –, tuli talveks siiski rikkalikult toidukraami varuda. Silmame riiulis nii kolmeliitristes purkides hoidiseid kui ka mitut-mitut tosinat kanamune.
Triivjaamas talvituti siiski eelkõige teadustöö tegemiseks. Triivjaama “Põhjapoolus-22″ grupipildil 17. aprillist 1981 silmame meteorolooge, aerolooge, hüdrolooge, magnetolooge, ionosfääri uurijaid, aga lisaks juba nimetatud ametimeestele ka radiste, mehaanikuid, samuti loodusteadlasi, keda fotol pärjatud tiitliga “Loodus” (“Природа” – vene keeles). Selgitust vajab venekeelne ametinimetus АППИ, mis on omistatud kahele mehele. Tegu on lühendiga, mis tähendab autonoomset satelliitidelt saadava informatsiooni vastuvõtupunkti (“автономный пункт приема спутниковой информации”). Seega need kaks inimest, Tšapin ja Karasev, tegelesid informatsiooni vastuvõtmisega tehiskaaslastelt (Foto 3).
Jaamas oli ruumi vähe, kohati töötati nagu moodsas avatud kontoris. Pildil hoiab telefonitoru ionosfääri uurija Pugatšev (Foto 4).
Ligi 30 meest triivival jääpangal tsivilisatsioonist kaugel ei ole naljaasi. Arstiabi läheb ikka vaja, ja arst peab kohapeal olema. 13. septembril 1980 näeme teda oma kabinetis (Foto 5).
Ja ehkki kõiksugu teaduslikku aparatuuri parandasid sisuliselt kõik, kes vähegi oskasid, muidugi ka Rein Männik, siis suuremat tehnikat nagu traktorid ja jaama diiselgeneraator hooldasid kaks mehaanikut, Teplov ja Lebedev (Foto 6).
Kõik tööd aga ei olnud kaugeltki tubased. Mõistagi pidid meteoroloogid regulaarselt ilmaandmeid mõõtmas käima, samuti oli asja uksest välja aeroloogidel. Eraldi tasub välja tuua, et spetsiaalne grupp akvalangiste sukeldus jääalusteks vaatlusteks. Vaadati, mis jää all sünnib! Vasakul seisab abiline, temast paremal kaks kergetuukri ülikonnas akvalangisti. Esiplaanil on mootorsaan kirjaga “СП-23” (“Põhjapoolus-23”). Miks aga on suurema numbriga ning loogika järgi hilisemale triivjaamale kuulunud mootorsaan väiksema numbriga triivjaamas? Selgitus on lihtne. „Põhjapoolus-22“ triiv kestis nimelt kõige kauem ning oli kõige pikem, üheksa vahetust vältasid peaaegu kümme aastat: 13.09.1973 –08.04.1982. Triivjaam “Põhjapoolus-23” avati aga 5. detsembril 1975 ning suleti pärast kolmanda vahetuse lõppu 1. novembril 1978. Kusjuures tolle kolmanda, viimaseks jäänud vahetuse ülem oli seesama Kizino. Küllap võeti mootorsaan triivjaama “Põhjapoolus-23” mahajätmisel kaasa ning viidi triivjaama “Põhjapoolus-22”. Tähelepanu väärib ka signaallipp Alfa pildi paremas servas. Merenduses kasutatava rahvusvahelise signalisatsioonikoodi järgi on selle tähendus “Mul on tuuker vees, hoidke minust eemale ja liikuge aeglaselt” (Foto 7).
Milline aga nägi välja see jaam “Põhjapoolus-22”? Sellestki on mitmeid fotosid. Jagame siin üht, mille tagaküljel on tempel 13 –9 1980. Põhja-Jäämerel triivivale jääpangale ei rajatud nii võimsaid hooneid kui ehitati näiteks Antarktikas. Kokku oli tolles triivjaamas 26 majakest, neist 16 eluhooned. Pildi esiplaanil on suur antenn, tagapool erinevad hooned (Foto 8).
Meremuuseumi fotokogusse kuuluvad Rein Männiku fotod sorteerisid ja kirjeldasid Polaarklubi tegevjuht Katrin Savomägi ja Meremuuseumi kuraator-koguhoidja Alo Ervin.
Blogipostituse pani kirja Alo Ervin, kasutades selleks ka Katrin Savomäe artiklit Rein Männikust.
Lisalugemist
Katrin Savomägi. Polaaruurija Rein Männik. – 22. aprill 2021, GO Reisiajakiri 88, vt https://reisikirjad.gotravel.ee/ajakiri/polaaruurija-rein-mannik/
Foto 1. Jaamaülem Kizino kastab tomateid. Foto: Rein Männik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20755.
Foto 2. Kokk Dobrjakov lõikab liha. Foto: Rein Männik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20757.
Foto 3. Põhjapoolus-22 ekspeditsiooni kaheksanda vahetuse liikmed. Tagaküljel tempel 17 -4 81. Meremuuseumi fotokogu MM F 20747.
Foto 4. Telefonil ionosfääri uurija Pugatšev, kaks meest veel töötamas. Foto: Rein Männik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20762.
Foto 5. Arst Zahharenko oma kabinetis. Foto: Rein Männik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20764.
Foto 6. Mehaanikud Teplov ja Lebedev töötamas. Foto: Rein Männik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20766.
Foto 7. Kaks kergetuukrit valmistuvad sukelduma, kolmas mees abistamas, esiplaanil mootorsaan, mille järel kelgul lehvib Alfa lipp. Foto: Rein Männik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20794.
Foto 8. Jaama üldvaade, esiplaanil suur antenn. Foto: Rein Männik. Meremuuseumi fotokogu MM F 20782.
