Peagi täitub 90 aastat Tallinna Merekooli Lõpetanud Kaugesõidu Kaptenite Ühingu asutamisest. Seekordses postituses vaatame üle kaptenite ameti- ja kutsemärgid ning kutseühingute liikmemärgid Eesti Meremuuseumi märgikogus.
Ameti- ja kutsemärgid on olemuselt eraldusmärgid, kutseühingute märgid – liikmemärgid. Enamasti on märgid rinnas kantavad, aga variatsioonidena võib olla ka lõkme- ja õlakumärke ning ühingute liikmemärkide seas leidub ka üksikuid nööpaugumärke. Olulised ametid, mida peeti vajalikuks eristada ja esile tuua, olid kapten ja laevamehaanik. Ametimärgid on läbi aegade püsinud sarnased, kujutavad ankrut ja raamistusena ankruketti või otsa. Kutsetunnusena on keskel kohal kapteni märgil sekstant (vahel ka lisaks muud navigatsiooniriistad), mehaaniku märgil laeva sõukruvi, vahel ka hammasratas.
Kapteni kutsemärke on Meremuuseumi kogus nii tsaari- ja nõukogude ajast kui ka taasiseseisvumise järgsest perioodist. Taolisi märke anti välja kindla statuudi kohaselt, enamasti isikustatult ja nummerdatuna. Nad olid valmistatud riigi rahapaja või muu väärika teostaja poolt. Teise maailmasõja eelse Eesti Vabariigi kapteni kutsemärke ei ole. Mõnevõrra teenis selle ülesandeid Tallinna Merekooli Lõpetanud Kaugesõidu Kaptenite Ühingu rinnamärk, mis oli ühtaegu kutsemärgi tunnustega, aga siiski pigem kutseühingu liikmemärk.
Tallinna Merekooli Lõpetanud Kaugesõidu Kaptenite Ühingu nimi defineerib ise selle liikmeskonda kuulujate ringi. 1919. aastal „Laevanduse“ seltsi algatusel ja toetusel asutatud Tallinna Merekool oli kuni nõukogude okupatsioonini Eestis ainus kaugsõidukapteni diplomit andev haridusasutus. Aastatel 1919 – 1940 lõpetas Tallinna Merekooli kokku 190 kaugsõidukaptenit.
Tallinna Merekooli Lõpetanud Kaugesõidu Kaptenite Ühing asutati 1934. aastal eesmärgiga abistada Eesti laevandust ja ta sai tegutseda kuni 1940. aasta juunipöördeni. Asutamise eestvedaja ja esimees oli Evald Past, kes ise lõpetas Tallinna Merekooli 1924. aastal esimeses kaugsõidukaptenite lennus. Kapten, laevandusfirmade osanik, tööstur, mitme merendusorganisatsiooni aktiivne eestvedaja ning merenduse ajaloo uurija Past oli muuhulgas ka Eesti Meremuuseumi algatustoimkonna liige. Ta uuris ja talletas merenduse ajalugu nii autorina, kirjastajana kui ka ise muuseumi jaoks vanavara kogujana.
Ühingu põhikiri registreeriti siseministeeriumi juures 1935. aasta 30. aprillil. Liikmetel oli õigus kanda ühingu rinnamärki. Roman Tavasti kujundatud märk on hõbedast, kujutab ettepoole kumerduvat poolkera mandrite kontuuridega. Märgi ülaosasse on lisatud väljaulatuvana viikingilaeva kujutis, allosas keskel on kollasest metallist vapikilp, sammuvad lõvid kaetud sinise emailiga.
Meremuuseumi märgikogus on arvel kolm Tallinna Merekooli Lõpetanud Kaugesõidu Kaptenite Ühingu rinnamärki. Neist esimene (MM _ 425 Aj mk 324) jõudis kogusse juba 1959. aastal, veel enne Eesti meremuuseumi ametlikku taastamist. Märk oli välja antud kapten Rudolf Treimanile. Ühingu liikmemärgi MM _ 1791/2 Aj mk 1148/2 teeb eriliseks see, et ta kuulus Ühingu auesimehele August Gustavsonile. Muuseumile annetas selle kapten Gustavsoni poeg, ajaloolane Heino Gustavson 1965 . aastal. Kolmas märk (MM _ 14426 Aj mk) kuulus pärast Teist maailmasõda Kanadas Torontos elanud kapten Jako Luidele. Meremuuseumisse jõudis see tema järeltulijate kaudu.
Kõige vanemad kapteni kutse- ja eraldusmärgid Meremuuseumi märgikogus on Vene keiserliku laevastiku kaugsõidukapteni rinnamärk MM _ 2847/892 Aj mk. Seda täiendab Tsaari-Venemaa kaubalaevastiku ohvitseri kraelõkme märk MM _ 2161/1 Aj mk 1341/1. Tsaariaegne kapteni märk kujutab Halli ankrut, ankruketti ja navigatsiooniriistu – sekstant, sirkel, pikksilm.
Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kapteni rinnamärk on valgest metallist mitmekihiline, tagaküljel keermestatud kinnituskruvi. Vapikilbi kujuline alus on emailitud horisontaalselt liigendatud kolmevärviline sini- must- valge, allosas ankru käpad. Vapikilbi allosa ümbritsevana on alusele monteeritud hõbedased tammevanikud ja vapikilbi keskele sekstant, ülaosas raamistatud otsaga. Märgi kujundas 1993. aastal Villu Järmut ja esimeste märkide valmistaja oli ARS Juveel. Meremuuseumi kogus on selliseid kutsemärke kolm, neist üks isikustamata muuseumile säilitamiseks antud eksemplar (MM _ 3995/1 Aj mk) ja kaks isikustatud märki, mis on kuulunud endisele Veeteede Ameti Meremeeste diplomeerimise ja registri büroo juhatajale kapten Eino Otsale (MM _ 19908 Aj mk) ja teine parvalaevade „Georg Ots“ ja „Tallink“ kaptenile Aivo Pitkile (MM _ 24573 Aj mk).
Nõukogudeaegne kapteni kutsemärk on metallist ažuurne mitmekihiline ovaalne märk. Kujutab admiraliteediankrut, mida ümbritseb ankrukett, ülaosas sirp ja vasar. Ankrusäärele on monteeritud kuldne sekstant. Valmistati nad riigi rahapajas. Meremuuseumi kogusse kuulub seitse märki, neist MM _ 2847/259 Aj mk on isikustamata, ülejäänute omanikud on teada: MM _ 3423/3 Aj mk 1895/3 Põhja Mereteede ülem, Tallinna Merekooli lõpetanud Kirill Tšubakov, MM _ 4984 Aj mk Haldor Tammerik, MM _ 5370 Aj mk ja MM _ 19910 Aj mk Eino Ots, MM _ 24574 Aj mk ja MM _ 24575 Aj mk, Aivo Pitk. Viimaselt märgilt puudub sirp ja vasar. Kuna tundub, et see on tahtlikult eemaldatud, võimaldab see teha oletuse, et märki kasutati 1990. aastate algul enne EV kapteni ametimärgi kasutuselevõttu.
Lisaks ametlikele, statuudi alusel välja antavatele kapteni kutsemärkidele on Meremuuseumi kogus veel mõned nn erijuhtumid. Nõukogude ajast pärit ameti- ja kutsemärgi tunnustega eraldusmärgid on NSV Liidu Kalandusministeeriumi sadamakapteni rinnamärk (MM _ 2847/975 Aj mk) ja jahikapteni rinnamärk (MM _ 2847/1042 Aj mk). Kui enamasti on Leningradi Merekaubasadama kapten Lev Burakilt 1982 saadud hiiglasliku laevandusteemalise märgikollektsiooni esemed isikustamata, siis viimati nimetatud jahikapteni märgi kohta on teada, et see on antud Lev Burakile endale pärast jahikapteni eksami sooritamist 1965. a.
Kapteneid ühendavate kutseühingute märke on taasiseseisvumise järgsest ja nõukogude perioodist. Eesti Kaptenite Klubi (EKK) on Eesti Vabariigi vanim meremeeste organisatsioon, moodustatud veel enne taasiseseisvumist 1988. aasta suvel. Kaptenite klubi rinnamärk on vapikilbi kujuline, kaetud vertikaalsuunaliselt liigendatud kolmevärvilise sini-must-valge emailiga, keskel kapteni eralduspaelad. Selliseid rinnamärke on kaks, üks neist on kuulunud kapten Uno Laurile (MM _ 14395 Aj mk) ja teine Aivo Pitkile (MM _ 24583 Aj mk).
NSVL Kaptenite Klubi rinnamärk on must-kuldne, kujutab kapteni õlakut, loorberioksaga ja venekeelse tekstiga „Kaptenite Klubi“. Kogus on ta esindatud kahe esemega, üks isikustamata (MM _ 2847/12 Aj mk/12), teine kuulus Kirill Tšubakovile (MM _ 3423/12 Aj mk 1895/12).
Lisaks on kutseühingute liikmemärkidest Meremuuseumi kogus ka 1990. aastatest Eesti Meremeeste Liidu liikmemärk (MM _ 4991 Aj mk). Praegune Eesti Meremeeste Liit on 2018. aastal asutatud seltsing, mis tegutseb meremehi ühendavate kutseorganisatsioonide katusorganisatsioonina, kuhu kuuluvad Eesti Kaptenite Klubi, Eesti Laevajuhtide Liit ja Eesti Laevamehaanikute Liit. Selle eelkäija on 1989. aastal asutatud mittetulundusühing Eesti Meremeeste Liit Eesti merenduse arendamiseks ja propageerimiseks ning eesti merekeele hoidmiseks.
Fotod:
Foto 1 Tallinna Merekooli Lõpetanud Kaugesõidu Kaptenite Ühingu liikmemärk
Foto 2 Tallinna Merekooli Lõpetanud Kaugesõidu Kaptenite Ühingu põhikiri (MM _ 2963:6 D)
Foto 3 Tallinna Merekooli kaugesõidukaptenite esimene lend 1924. Evald Past tagareas vasakult teine. Foto: J. ja P. Parikas (MMF _ 361:1)
Foto 4 Vene keiserliku laevastiku kaugsõidukapteni rinnamärk
Foto 5 Tsaari-Venemaa kaubalaevastiku ohvitseri kraelõkme märk
Foto 6 Taasiseseisvunud Eesti Vabariigi kapteni rinnamärk
Foto 7 NSVL kaugsõidukapteni rinnamärk
Foto 8 Eesti Kaptenite Klubi rinnamärk
Foto 9 NSVL Kaptenite Klubi rinnamärk
Foto 10 MTÜ Eesti Meremeeste Liit liikmemärk
