Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Liitu uudiskirjaga

    Merefoorumil arutleti Eesti merendussektori konkurentsivõimelisuse üle

    Eile, 28. septembril kogunesid laevanduse ja meremajanduse eksperdid Eesti Meremuuseumi merefoorumile „Laevad Eesti lipu alla – reaalsus või ulme?“, et arutleda selle üle, milliste väljakutsete ees seisab kohalik merendussektor konkurentsivõime säilitamisel ja suurendamisel.

    Avasõnad ütles meremuuseumi direktor Urmas Dresen, kes avas teema ajaloolise perspektiivi. Ta tõi esile, et sõdade vahelisel perioodil oli Eesti kaubalaevastik soodsa seadusandluse ja laevaomanikele tehtud soodustuste tõttu pidevas kasvutendentsis. 1930. aastate lõpuks oli Eesti kaubalaevastiku kogumaht 1000 elaniku kohta Läänemere äärsete riikide hulgas kolmandal ja maailmas seitsmendal kohal. Dresen jätkas, et Eesti taasiseseisvumise järel sõitis kohaliku lipu all 80 laeva, kuid ajas on see arv järjest vähenenud. Tänase seisuga sõidab meie lipu all 33 laeva, mille kogumahutavus on vähemalt 500 GT.

    Seejärel astus lavale Eesti Meremuuseumi nõukogu esimees ja Eesti Mereakadeemia direktor Roomet Leiger, kelle modereerimisel asusid tänast olukorda analüüsima Tallink Grupi juhatuse esimees Paavo Nõgene, Eesti Merendusnõukoja president ja kapten Tarmo Kõuts ning Kliimaministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus. Arutleti selle üle, mille poolest Eesti teiste mereriikide seas silma paistab. Toodi esile, et oleme Euroopa üks vanemaid mererahvaid ning tänases maailmas võiks olla kõnekas riigi võimekus pakkuda personaalset lähenemist ja digilahendusi. Räägiti sellest, et oluline pole vaid riigi lipu all olevate laevade arv, vaid ka lipu kandmisõiguse kvaliteet. Arutleti 2020. aastal vastu võetud seaduste paketi ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetusmeetme üle. Nõustuti Viilipuse arvamusega, et see oli poolik ning julgustamaks rahvusvahelisi kauba- ja reisilaevandusettevõtteid Eesti lipu alla tulema, on ülimalt oluline 2026. aastaks planeeritav uus pakett. Viimaks oli teemaks ka laevanduse seos julgeolekuga. Kõuts tõi välja, et sõjalise konflikti ajal peab 40% tonnaažist teenima riiklikke huvisid ning Eesti ajalugu ja asetust silmas pidades on iga meie lipu all sõitev laev väärtus omaette.

    Merefoorum on järelvaadatav meremuuseumi YouTube kanalil.

    Tekst: Laura Maide, Eesti Meremuuseumi teaduskommunikatsiooni projektijuht

    Fotod: Aron Urb

    Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

    Save preferences More info