11. mail 1853 (uue kalendri järgi 23. mail 1853) ilmus Eestimaa Kubermangu Teatajas info, et väike aurik „Wariag“ väljus igal reedel kell 8 Haapsalust Heltermaale, kell 11 sõitis Heltermaalt edasi Väikesesse väina, kus peatus Maasi mõisa juures ja väljus sealt kell 2 pärastlõunal Virtsu võttes nõudmisel kaasa praami koos sõiduvahendite ja hobustega. Igal laupäeval kell 8 väljus laev Virtsust sõites sama liini teistpidi, väljudes kell 1 Maasi juurest ja kell 4 pärastlõunal Heltermaalt. Aurikuga toimetati Haapsallu ja Saaremaale ka need reisijad ja kaubad, mis saabusid Peterburi-Tallinn-Haapsalu-Saaremaa-Riia-Liepāja liinil sõitnud aurikult ja sadamatesse sisse ei sõitnud, kuna Haapsalu ja Kuressaare sadamad olid aurikutele liialt madalad. 23. septembril (uue kalendri järgi 5. oktoobril) suundus aurik Pärnusse, kus ta pukseeris laevu reidilt sadamasse. Pärast viimase laeva saabumist sõitis „Wariag“ Virtsu, kus ta seni kuni ilm võimaldas pidas ühendust Saaremaaga.
Reis esimeses klassis maksis 1 rubla 50 kopikat, teises klassis 75 kopikat. Sõiduvahendi ülevedu Maasist Virtsu või vastupidi maksis 3 rubla, hobuse transpordi eest pidi tasuma ühe rubla. Reisijate toitlustamiseks oli aurikul hea puhvet.
1854. ja 1855. aasta navigatsiooni hooajal laevaliiklust ei toimunud, sest Inglise ja Prantsuse laevastik olid Krimmi sõja (1853 – 1856) tõttu Vene Läänemere sadamad blokeerinud. Alates 1856. kuni 1861. aastani sõitis aurik „Wariag“ Haapsalu-Heltermaa liinil, väljudes igal esmaspäeval ja reedel kell 11 ennelõunal Haapsalust ning igal esmaspäeval ja reedel kell 2.30 pealelõunal Heltermaalt. Alates 1860. aastast kandis aurik nime „Le Varegue“.
