Eesti riikluse üks alusdokumente on 2. veebruaril 1920. aastal sõlmitud Tartu rahuleping. Majandusküsimused osutusid läbirääkimistel üheks olulisimaks punktiks, sest oli ju Eesti varasem Vene impeeriumi osa ja keisririigi siia jäänud vara omandiprobleem vajas lahendamist.
Eestis asus ettevõtteid ja muud vara, mis juriidiliselt kuulusid Vene riigile. Esimese maailmasõja ajal olid paljude ettevõtete ja asutuste varad evakueeritud aga Venemaale, mistõttu kerkis varade jagamise probleem, millised varad peaksid ühe või teise riigi valdusse jääma. Esimene küsimus, mis puudutas Vene varasid Eesti riigi territooriumil, lahendati nii, et Venemaa ütles end lahti kogu varast, mis asus 24. veebruari 1918 seisuga Eesti territooriumil. Evakueeritud varade asjus võttis Venemaa endale kohustuse tagastada kõik Eestist välja veetud raamatukogud, arhiivid, dokumendid ja kollektsioonid, millel on Eestile teaduslik või ajalooline tähtsus. Lisaartiklis lepiti kokku, et Venemaa tagastab Eesti piirides olevate ettevõtete aktsiad.
Rahuläbirääkimistel tulid artikli XII arutelul kõne alla ka Eestist Venemaale viidud laevad. Eesti pool tegi ettepaneku kokku leppida, et tagastada tuleb need laevad, mille kodusadam on vastava riigi territooriumil, sealhulgas ka mobiliseeritud laevad. Eesti delegatsioon esitas 12. jaanuaril 1920 nimekirja Eesti laevadest, mis olid jäänud Venemaale („Linell”, „Concordia”, „Activ”, „Osilia”, „Hurricane”, kogutonnaaž 5000 tonni). Seepeale küsis Adolf Joffe, kas Eesti delegatsioon nõuab tagasi ka neid laevu, mille de facto omanikud soovivad jääda elama Venemaale. Eesti vastus oli, et neile laevadele nad ei pretendeeri. Varade tagastamises Venemaa lepingust kinni ei pidanud ja kuigi Eesti seda järjepidevalt nõudis, jäi nõudmine tagajärjetuks.
Rahulepingu XI artikkel, mille alusel jäid Vene riigi varad, mis asusid Eesti 24. veebruari 1918 seisuga Eesti territooriumil Eesti Vabariigile: Venemaa ütleb enese lahti nii liikuva kui liikumata üleriikliku Vene Kroonu varanduse temale üleandmisest või selle väärtuse tasumisest, milles see varandus ka ei seisaks, siia hulka arvatud sõjalised ja teised ehitused, kindlustused, sadamad, iga liiki laevad, ühes arvatud ka sõjalaevad, laevakoormad jne., niisama ka igasugustest Vene Kroonu õigustest temale mitte kuuluva eraisikute liikuva ja liikumata varanduse peale, niipalju kui kõik need ülesloetud varandused on Eesti territooriumil, käesolevas lepingus määratavates piirides, või Eesti territooriumile külgnevates vetes, või olid seal Saksa okupatsiooni ajaks, s.o. kahekümneneljandaks veebruariks ükstuhat üheksasada kaheksateist, samuti õigustest laevade peale, ühes arvatud sõjalaevad, mis tulid sinna Saksa okupatsiooni ajal või, lõpuks, on kinni võetud järgnevas Eesti ja Venemaa vahelises sõjas Eesti sõjajõudude või teiste poolt, ning on üle antud Eestile. Kõik ülesloetud varandused tunnistatakse Eesti ainuomanduseks, vabaks igasugustest kohustustest, arvates viieteistkümnendast novembrist ükstuhat üheksasada seitseteist, või kui Venemaa nad on hiljemini omandanud, siis nende omandamise ajast.
Rahulepingu XI artikliga kaasnes lisa, millega Venemaa valitsus deklareeris, et need 23 laeva, mis Vene mereasjanduse rahvakomissariaadi andmetel olid siis, kui Saksamaa Eesti okupeeris (24.02.1918), Eestis või sellega piirnevates territoriaalvetes, on rahulepingu järgi Eesti vara. Rahuläbirääkimistel Eesti omaks tunnistatud laevadega tekkis pärast rahu sõlmimist terve hulk probleeme, sest kõik need ei asunud enam Eesti sadamates või territoriaalvetes. Tuntuim riikidevaheline vaidlus oli kindlasti Eesti-Soome suhteid mitu aastat häirinud jäämurdja „Suure Tõllu” tagastamise lugu.
Tartu rahulepinguga Eestile jäetud laevad olid riigi toimimise seisukohalt siiski väga suure tähtsusega, eelkõige jäämurdjad, mis võimaldasid aasta läbi kindlustada väliskaubandust.
Loe lisaks: Jäämurdja Suur Tõll (koostajad Karu, Lätti, Saar), Tallinn: Argo 2016.
Jäämurdja Tasuja merel, 1920. aastad Foto: Jevgeni Ivanov (MMF 638:5)
Puksiir Leiger, 1920. aastad (MMF 1296:180)
Jäämurdja Jüri Vilms 1932. aasta kevadel Kuivastu sadamas jääd murdmas (MMF 820:4)
Jäämurdja Suur Tõll jääd murdmas, 1920. aastad (MMF 1965:5)
