Neljapäeval, 19. jaanuaril saame teada, kas meie Muuseumirottide ehk muuseumide aastaauhindade kogu täieneb veel ühega muuseumiarendaja kategoorias. Selle võib meile tuua möödunud aastal Paksus Margareetas kasutusele võetud liitreaalsuse rakendus EPHAS. Projekti eestvedajad võtsid kokku, mis sai tehtud ja mida on oodata järgmisena:
Miks väärib projekt Muuseumirotti? Öeldakse, et tulevik on meie endi kujundada. Muuseumid räägivad lugusid ja meil on viimase kahe aasta jooksul olnud võimalus osaleda tuleviku lugude jutustamise tehnoloogia arendamisel. Partnerluses tehnikahiiu Ericssoniga oleme valmis saanud liitreaalsuskeskkonna, millega museaalid ellu äratada ning neile museaalidele ja ajaloolistele keskkondadele infokihte lisada. Nii saab liitreaalsuse abil põnevaid lisateadmisi nüüd ka mitme Paksu Margareeta püsinäitusel eksponeeritava laevamudeli kohta.
Millise eesmärgi seadsite? Pakkuda külastajatele kütkestavat viisi Paksus Margareetas eksponeeritud laevade lugudega tutvumiseks, äratada mudelid ellu. Laevamudelid on üks fookuspunktidest enamikes maailma meremuuseumides ning ka Paksus Margareetas on keskaegse koge vraki ning torni enda kõrval tähteksponaatideks pea 80 laevamudelit. Enamikel neist on seejuures kõneleda mõni mõjus lugu. Otsisime haaravat lahendust, mille abil neid lugusid meie külastajatele edasi anda. Juhuse läbi otsis samal ajal Rootsi infotehnoloogiahiiu Ericssoni kiirendist alguse saanud projekt „Every place has a story“ partnerit arendamaks liitreaalsuslahendust, et jutustada lugusid, mis seni rääkimata.
Mis eristas projekti kõikidest senistest? Varem pole me oma näituseprojektides liitreaalsust kasutanud, samuti pole me osalenud arendusprotsessis: meilt tuli kasutajakogemuse vaate disain, lugude loomine ja testimistöö ning Ericssonilt tehniline arendustöö.
Millist kasu andis projekt Eesti kultuurimaailmale? Rikkalikku kogemust ja enesekindlust, et kultuuriinstitutsioon saab tulevikutehnoloogia arendamisel olla võrdväärne partner rahvusvahelisele kontsernile. Kõigis kultuurivaldkonna organisatsioonides on ainulaadset kompetentsi ja suurandmeid, mille najal luua nii endale kui ka teistele tarvilikke lahendusi. Mõlemat otsivad ka paljud (infotehnoloogia) ettevõtted. Seega annab projekt valdkonna organisatsioonidele põhjust kaaluda sarnase avatud innovatsiooni projektis osalemist mõne partneriga erasektorist.
Mida soovitate nendele, kes teie eeskujul võtavad midagi sarnast ette? Väljakutseid ei tasu peljata! Eelkõige annab see projektis osalevale meeskonnale ning organisatsioonile edasiviiva kogemuse, projekti eduka teokstegemise korral aitab parandada mõnd murekohta või luua uut teenust. Küll aga tasub enne alustamist hinnata oma ressursse, eelkõige inimressurssi ja selle varu. Raha on oluliselt kergem vajaduse tekkides juurde leida kui aega. Samuti tasub enda jaoks läbi mõelda piir, mille ületamisel protsessist välja astuda, sest karisid tuleb ette igas arenduses ning vahel sõidetakse karile nii kapitaalselt, et laev tuleb maha jätta.
Millise meeskonnaga projekti teostasite? Meremuuseumi meeskonnast: Krislin Kämärä, Kadi Karine, Teele Siig, Mihkel Karu, Teele Saar, Feliks Gornischeff, Marge Rahu, Katja Sepp, Tõnis Veltman, Valter Vaht. Välised partnerid: Ericsson, MobiLab, Harleys, Frost FX, Bop Animation.
Kuidas kavatsete projektiga edasi minna? Järgmiseks sammuks on EPHASe lugude toomine jäämurdjale Suur Tõll, kus peagi saab ajaloolises keskkonnas näha ja kuulata nii jäälõhkuja kaptenit, katlakütjat kui ka kokka kambüüsis. Suurel Tõllul näidatavad liitreaalsuslood on valminud Inglismaa loovagentuuris Harleys.
Paksus Margareetas kasutatav liitreaalsuse rakendus:
