235 aastat tagasi, 30. detsembril 1787 (ukj.), sündis Tallinnas kuulsa saksa näitekirjaniku August von Kotzebue teise pojana maadeavastaja Otto von Kotzebue. Ta õppis aastatel 1796–1803 Peterburi Mereväe Kadetikorpuses, misjärel osales Vene esimesel ümbermaailmareisil Adam Johann von Krusensterni juhtimisel.
1814. aastal soovitas Krusenstern teda riigikantsler krahv Nikolai Rumjantsevi kulul korraldatava ümbermaailmareisi juhiks, mille üheks eesmärgiks oli avastada Loodeväil. See oli aeg, kui Arktika uurimine tõusis pärast Napoleoni sõdasid uuesti päevakorda. Muuseas oli ekspeditsiooni kokkupanijaks just Krusenstern, kes oli selleks ajaks Vene maadeavastuste juhtfiguur. Ekspeditsioonilaev Rjurik läks Peterburist Rumjantsevi palee eest teele 1815. aastal ja lõpetas ümbermaailmareisi 1818. aastal. Kuigi Loodeväila olemasolu ei suudetud tõestada, tehti selle ekspeditsiooni käigus mitmeid avastusi ja oluliselt täpsustus Vene-Ameerika ranniku ja Vaikse ookeani keskosa kaart. Tänaseni on Alaska rannikul selle ekspeditsiooni järgi nimetatud mitu kohta, näiteks Kotzebue laht ja linn, aga ka Krusensterni neem.
Ebaõnnestunud Loodeväila läbimise katse ei andnud Kotzebuele rahu ning 1823. aastal määrati ta juba uue ekspeditsioonilaeva Predprijatije komandöriks. Kotzebue juhtimisel tehtud teine ümbermaailmareis pidi jätkama esimesel ekspeditsioonil pooleli jäänud ülesannet uurida Loodeväila, kuid uut võimalust Kotzebue siiski ei saanud, sest keiser Aleksander I käsk varustada ainult Vene-Ameerikat ei lubanud tal Loodeväila uurida. Tal tuli piirduda Vene-Ameerikasse ehitusmaterjalide viimisega. Küll aga jättis keiser Kotzebuele vabad käed, et valida reisi marsruut Vaikse ookeani keskosas. Ta avastas seal mitu atolli, mh ka hiljem kuulsaks saanud Bikini atolli. Predprijatije ekspeditsiooni lühendatud reisikiri on avaldatud ka eesti keeles sarjas „Maailm ja mõnda“.
Selle ekspeditsiooniga lõppes Kotzebue karjäär maadeavastajana, ta töötas veel mõned aastad mereväes, kuid tõmbus varsti tervislikel põhjustel teenistusest tagasi. Ta tegeles Triigi/Kõue mõisavalitsejana põllumajandusega, kuniks 1846. aastal suri. Ta on maetud Kose kirikuaeda.
Ülevaate koostas Eesti Meremuuseumi teadur Feliks Gornischeff.
Rohkem infot Otto von Kotzebue ekspeditsioonide kohta saate külastades baltisaksa maadeavastajate teemaruumi, mis on avatud Paksu Margareeta ekspositsiooni teisel korrusel.
