Samal ajal kui Tallinnas ehitati Paksu Margareeta suurtükitorni ja Hiiumaal Kõpu tuletorni ning Euroopas toimus reformatsioon, leidis aset ajaloo esimene ümbermaailmareis, kui Portugali päritolu meresõitja Fernão de Magalhães juhtis Hispaania lipu all toimuvat ekspeditsiooni. 6. septembril 2022 möödub 500 aastat maailma esimese ümbermaailmareisi tagasijõudmisest koju.
Olgugi, et ekspeditsiooni liider Magalhães hukkus 27. aprillil 1521 Mactani lahingus Filipiinidel ja ümbermaailmareisi viis lõpuni Juan Sebastián Elcano, on ajalukku läinud peamiselt siiski Magalhãesi nimi. Sellel on ka arusaadavad põhjused, kuna just Magalhães oli ekspeditsiooni idee autor, kes nägi uusi soodsaid võimalusi Kagu-Aasia suunalisel kaubandusel. Olles Portugali alamana osa võtnud erinevatest ekspeditsioonidest, millega Portugali kuningas tahtis kindlustada Aasia ja Aafrika suunalise kaubandusmonopoli (vürtsid), oli Magalhãesil üpris hea ülevaade maailmas toimuvast. Teatavasti olid toonased maailma suurvõimud Portugal ja Hispaania omavahel rivaalid ning kui Magalhãesil tekkisid Portugali kuningaga erimeelsused ning too keeldus Magalhãesi ettepanekust avastada uusi kaubateid, läks Magalhães Hispaania kuninga jutule, kes toetas tema mõtet ning andis talle igale avastatud kaubateele kümneaastase monopoli.
Fernão de Magalhãesi portree. Allikas: Wikimedia Commons, The Mariner’s Museum Collection, Newport News, VA, USA.
Niisiis asuski Magalhaes viie laevaga 1519. aasta 20. septembril Hispaaniast Sanlúcar de Barramedast teele. Tema lipulaevaks oli Victoria, kahemastiline karakk, millel pikkust umbes 20 meetrit ja meeskonnaliikmeid 55. Kokku osales ekspeditsioonil 270 meest, peamiselt hispaanlased, mis tekitas portugallasest Magalhãesile omajagu probleeme, näiteks tuli maha suruda mäss. Pärast talvitumist Argentiinas veebruarist augustini 1520 avastati ja läbiti novembris 1520 väin, mis hiljem sai oma nime Magalhãesi järgi, kandes seda tänaseni. Sellega sai ekspeditsioonist esimene seltskond eurooplasi, kes Vaiksesse ookeanisse jõudnud. Sellele järgnes kuudepikkune purjetamine, mille käigus pidi meeskond toime tulema riknenud toiduga, nälja ja skorbuudiga. Esimest korda saadi jalad maale alles 6. märtsil 1521 Guamis. Seejärel maabuti kuu aega hiljem juba Filipiinidel. Nagu eelpool mainitud, hukkus Magalhães aprillis 1521, kui pärast Filipiinide Hispaania omaks kuulutamist proovis ta kohalikele peale suruda ristiusku. Järgnenud konflikti käigus tabas Magalhãesi mürginool, mille tagajärjel ta hukkus.
Saksa kartograafi Sebastian Münsteri Tabula Novarum Insularum aastast 1540 on üks esimesi kaarte, mis kujutab Vaikset ookeani ja Magalhãesi väina. Allikas: Wikimedia Commons.
Ekspeditsiooni viis lõpuni Juan Sebastián Elcano, kes jõudis tagasi Sanlúcar de Barramedasse 6. septembril 1522. Pärast Magalhãesi surma oli viiest laevast alles jäänud vaid lipulaev Victoria, mis jõudis koju kõigest 18 meeskonnaliikmega.
Aastatel 1519–1522 toimunud ümbermaailmareisi, mille 500. aastapäeva on viimaste aastate jooksul mitmel pool suurejooneliselt tähistatud, peamiseks tõdemuseks oli see, et Maa on ümmargune. Lisaks sellele nimetas Magalhães Vaikse ookeani Vaikseks ookeanist just seetõttu, et tema sealviibimise ajal valitses maailma suurimal ookeanil enamjaolt vaikne ilm. Magalhãesi väin Lõuna-Ameerika tipus jäi aastasadadeks peamiseks teeks, miskaudu laevadega Atlandi ookeanist Vaiksesse ookeanisse purjetati. Lisaks kinnitas Magalhãesi ekspeditsioon, et lääne suunas ümber maailma purjetades kaotatakse ajas üks päev, mistõttu tekkis vajadus kuupäevaraja järgi.
Flaami kartograafi ja geograafi Abraham Orteliuse Vaikse ookeani kaart aastast 1589, mille keskmes on kujutatud Magalhãesi laeva Victoria. Allikas: Wikimedia Commons.
Ümbermaailmareis, millest jäi järgi mitmeid kirjalikke allikaid, sai eeskujuks mitmele järgnevale ekspeditsioonile ning laiendas senist maailmapilti oluliselt, andes globaliseerumisele ja maadeavastustele uue tõuke ning avas eurooplastele Vaikse ookeani.
Pärast hispaanlasi viisid oma ümbermaailmareisi läbi ka inglased (1577–1580, Sir Francis Drake), hollandlased (1598–1601, Olivier van Noort), prantslased (1766–1769, Louis Antoine de Bougainville) ning venelased (1803–1806, Adam Johann von Krusenstern). Kõik need ümbermaailmareisid kandsid endaga ka teisi eesmärke, nagu ka Magalhãesi oma.
Eesti keeles saab Magalhãesist lugeda mitmest raamatust ning artiklist:
- Antonio Pigafetta, Esimene teekond ümber maailma: Magalhães’e avastusreis 1519–1522 (Tartu: Eesti Kirjanduse Selts, 1932)
- Stefan Zweig, Magalhães. Mees ja tema kangelastegu (Tallinn: Eesti Riiklik Kirjastus, 1960)
- Laurence Bergreen, Üle maailma serva: Magalhãesi vapustav ümbermaailmareis (Tallinn: Tänapäev, 2008)
- Heino Mardiste, Maa on ümmargune! 500 aastat esimesest ümberilmareisist (Postimees Arvamus/Kultuur, 21. september 2019).
Ülevaate koostas Eesti Meremuuseumi teadur Feliks Gornisheff.
