Eesti Meremuuseumi, Muinsuskaitseameti ja Hiiumaa Militaarmuuseumi töötajate ühine uurimisretk kinnitas, et Hiiumaa lähistel on merepõhjas kahe miinide õhkimiseks kasutatud lennuki Junkers Ju 52 MS vrakid. Samuti tegid sukeldujad kindlaks, et kütuselekke oht nendel vrakkidel puudub.
„Pole kahtlust, et tegemist on kahe Junkers Ju 52 MS lennuki vrakiga. Esmalt kontrollisime neist põhjapoolsemat. Sügavusel 4,4 meetrit paiknev lennuki vrakk on üsna lagunenud – kere pole säilinud, kuid selgelt on eristatavad kolm mootorit, tiibade laotus, sabaosa ja miinide lõhkamise antenn,“ selgitas Meremuuseumi teadur merearheoloogia vallas Ivar Treffner. „Seejärel uurisime lõunapoolsemat lennuki vrakki, mis paikneb rannikust 500 meetrit kaugemal ja 4,5 meetri sügavusel. See on kehvemas seisus kui põhjapoolsem – kere ega induktsiooniantenn pole säilinud, sabaosa on osaliselt murdunud parempoolse tiiva taha ning alles on kolm mootorit ja osaliselt tiivad. Mõlema vraki puhul kütuselekke oht puudub,“ lisas ta.
Reedel, 20. mail toimunud uurimisretkest võtsid osa veel Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio ja Hiiumaa Militaarmuuseumi juhataja Ain Tähiste. Eesmärgiks oli uurida, kas tegemist on Teise maailmasõja lennukite vrakkidega ja mis seisus on need tänaseks, et oleks võimalik otsustada edasist.
„Veealust kultuuripärandit eelistatakse reeglina säilitada selle algses asukohas. Tänu külmale, pimedusele, vähesoolasele veele ja vähesele elutegevusele säilivad just puidust vrakid Läänemeres suurepäraselt. Kõnealused lennukivrakid asuvad aga küllaltki madalas vees ja peale algset ülevaatust võime öelda, et otsime lahendusi Hiiumaa Militaarmuuseumi taotlusele ühe lennuki vraki deponeerimise osas muuseumi väljapanekus,“ selgitas Muinsuskaitseameti allveearheoloogia nõunik Maili Roio.
Junkers Ju 52 MS ehk niinimetatud Maus oli spetsiaalselt magnetmiinide distantsilt õhkimiseks mõeldud lennuk. Teadaolevalt oli neid ehitatud kõigest 70 tükki. Nende kasutamisel on paraku juhtunud ka seda, et miini lõhkemise ajal ei olnud lennuk siiski piisavas kauguses ja sai miiniplahvatuse tagajärjel viga.
„Nii juhtus ka 26. oktoobril 1941, kui sakslased puhastasid Hari kurku oma miinidest. Kaks nn Mausi pardanumbritega 2921 ja 2923 kukkusid miiniplahvatus(t)e tõttu merre. Kuna lennukid lendasid formatsioonis – kaks lennukit kõrvuti 30-40 meetrise vahega ja nende taga veel kolmas lennuk, siis polegi ime, et kaks vrakki lebavad teineteisele nii lähedal. Vigastada sai kolm lendurit – lennuki 2921 pardal piloot Vincenz Schüll ning lennuki 2923 pardal vaatleja Richard Buck ja mehaanik Josef Hofbauer,“ ütles Hiiumaa Militaarmuuseumi juhataja Ain Tähiste.
Saadud informatsiooni põhjal valmistab Muinsuskaitseamet kultuuriväärtuse ja riikliku kaitse vajaduse väljaselgitamiseks ette vrakkide ajutise kaitse alla võtmist. Vajadusel tehakse vrakkidele veel täiendavaid uuringuid.
Tuleval nädalal – 1.-2. juunil – käsitleb Eesti ja kogu Läänemere regiooni merelise julgeoleku minevikku ning tulevikku rahvusvaheline konverents, mis toimub Tallinnas Eesti Meremuuseumi eestvõttel.
Fotod: Lõunapoolne Junkers Ju 52 MS lennuki vrakk Hiiumaa rannikuvetes Vohilaiu ja Harilaiu vahel (Eesti Meremuuseum).
Konverentsist: https://meremuuseum.ee/konverents2022/.
