Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Uudiskirja ikoon
Liitu uudiskirjaga

    Haabjamehed jõudsid Soomaalt Lennusadamasse

    Lennusadama jahisadama kail tervitati Thomas Franki ja Jevgeni Dernovoid, kes nädal aega tagasi alustasid mereretke Soomaalt Tallinnasse ühepuulootsikuga ehk haabjaga.

    “On märkimisväärne võimalus võtta vastu ühte vanimat paaditüüpi, ühepuulootsikut ehk haabjat, mis peamiselt oli levinud põlisrahvaste, sh soome-ugri rahvaste seas. Haabjas kuulub ka alates 2021. aastast UNESCO kultuuripärandi nimistusse,” ütles Eesti Meremuusemi teadusjuht Hele Kiimann.

    Haabjamees Aivar Ruukel avas tagamaid, kuidas ja kellega haabjas saabus ning kust selline mõte tuli: “2021 aasta septembris juhtusin Facebookist lugema kajastusi Thomas Franki ekspeditsioonist mööda veeteid (peamiselt mööda Volga jõge) Vana-Laadogast Kaspia merele, ajaloolased nimetavad seda marsruuti “varjaagide juurest pärslasteni”. Detsembris tegime Thomasega zoomikõne, et arutada detaile ning juba 2022 märtsis käis ta Eestis külas haabjat valimas. Samuti tutvus ta siis oma paadikaaslase Jevgeni Dernovoiga.“

    Järgmise aasta plaanide kohta avaldas Aivar Ruukel järgmist: “2023 aasta ekspeditsiooni sihtkohaks on Slusegård küla Bornholmi saarel. Sealt leiti paadimatus aastast ca 100. Suur osa nendest kahe tuhande aasta tagustest paatidest on “laotatud” parrastega ühepuupaadid. Thomas Franki teaduslik hüpotees on, et skandinaavlased said Läänemere idakaldalt sellise paadiehituse tehnoloogia – tule ja vee abil parraste laiali painutamine ühepuuvene kandevõime suurendamiseks ja sõiduomaduste parandamiseks. Haabjatega võeti pikki mereretki ette juba tuhat aastaid enne viikingeid, nii läänest itta kui idast läände – väidab Thomas Frank ja üritab seda tõestada oma ekspeditsioonidega.”

    “Haabja ehitas Jaan Keerdo 18 aastat tagasi, 2004 aastal. Pikkus on lootsikul 6 meetrit 35 sentimeetrit. Laius 1 meeter. Parda kõrgus 35 sentimeetrit. Varasema 18 aasta jooksul on Lendav Hollandlane sõitnud merd Käsmus, Tallinna merepäevadel, Võhandu maratonil ja 2009 aasta tuletulemisel,” rääkis Aivar Ruukel haabja tehniliste andmete kohta.

    Eesti Meremuuseumi juhatuse liige Urmas Dresen lisab omalt poolt: “Haabjaid on meil Lennusadama ekspositsioonis lae all rippumas kaks: esimene neist on tehtud ca 1880-1885 ning kogutud muuseumi poolt 1970. aastate lõpul Kasari jõe äärest. Ehk siis selline ühepuupaat, millega sõideti ringi nii jõe peal kui Matsalu lahel. See oli meil ka eelmises Paksu Margareeta ekspositsioonis neljandal kalanduse korrusel väljas. Teine on üsna kaasaegne ja saadud Soomaalt, valmistatud 1999-2000. Neil haabjatel on vööri ja ahtri ehituses eripärad, mida ka suuremad spetsialistid oskavad tähele panna.

    Peamine, mida taanlasest idaviikingite rännuteede uurija Thomas Frank ja Jevgeni Dernovoi soovivad antud retkega tõestada ja eelkõige jõudmisega järgmisel aastal Bornholmi saarele on, et selline arhailine paaditüüp oli meresõidukõlbulik juba tuhat aastat enne viikingiaega.”

    Fotod: Haabja saabumine Lennusadamasse 03.06.2022 (Aron Urb)