Teksti suurus

Reavahe kõrgus

Kontrastsus

Muud valikud

Uudiskirja ikoon
Liitu uudiskirjaga

Püsinäitus

Rännak Eesti Meremuuseumi ekspositsioonis Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuses on visiit Eestisse kui mereriiki.

Teie ees rullub lahti Eesti meresõidu lugu alates seni eksponeerimata keskaja merekaubandusest kuni tänapäeva reisilaevanduseni välja. Lugu aitavad jutustada ligi 700 ajaloolist eset, Meremuuseumi rikkalik laevamudelite kogu koos spetsiaalset uue näituse jaoks tellitud 17 mudeliga ja ligi 50 digi- ja käed-külge lahendust.

Muuseum avatakse 29.11.2019 kell 10:00.

Meritsi rikkaks – Tallinna merekaubanduse lugu saab alguse keskajast

Suur osa Hansa Liitu kuulunud Tallinna liiklusest sadama ja linna vahel toimus läbi Suure Rannavärava ja seepärast on see parim koht, kus rääkida, kuidas Tallinn sai meritsi rikkaks. Suure Rannavärava kompleks on Tallinna vanalinna osana kantud UNESCO maailmapärandi nimekirja. Loe lähemalt Suure Rannavärava ajaloost

Muuseumis saab:

  • näha arheoloogilisi leide kuni Paksu Margareeta suurtükitornile eelnenud linnakindlustuse fragmentideni välja. 14. ja 15. sajandist pärit müüriosad ja kanal tulid päevavalgele uue muuseumi rajamisega 2018. aastal ning aitasid täpsustada senist ajalookäsitlust.

Oma aja tunnistajaks, muuseumi tähteksponaadiks on ligi 20 meetrit pikk koge vrakk. Koge laevatüübina mõistetakse üldiselt ühemastilist kõrgete parrastega keskaegset kaubalaeva, mida kasutati peamiselt Põhja- ja Läänemerel. Muuseumis eksponeeritud koge leidmine 2015. aastal Tallinna maapõuest on Euroopas haruldane tänu peaaegu terviklikult säilinud laevakerele ja ligi 700 leiule vraki juurest, mis räägivad miks, kuidas ja kuhu laev ja tema meeskond sõitsid. Loe lähemalt koge leiust

Koge saalis ehk muuseumi endises sisehoovis ja 2-tasandilises ekspositsiooniruumis selle kõrval saab:

  • teada, kui ulatuslik oli Hansa kaubalinnade võrk ning milliseid kaupu transporditi;
  • ülevaate koge ehitusest ja teistest keskaegsetest laevatüüpidest;
  • kuulata lugusid kaupmeeste kirjavahetusest ja aimu toonastest kaalu- ja rahaühikutest;
  • pildigaleriist ülevaate laeva leidmisest ja Meremuuseumisse transportimisest.


Kõikide tuulte tõugata – sajandite pikkune purjelaevade ajastu

Suurtükitorni 2. korrus kuulub purjelaevadele, mis tõid kaupu üha kaugematest sihtkohtadest ning viisid maade avastamiseni. 19. sajandi keskpaigas hakkasid eestlased ise ehitama suuri purjelaevu. Siinmail ehitatud laevad ületasid ekvaatori, sõitsid ümber Hoorni neeme ja jõudsid teistessegi kaugetesse sadamatesse.

Purjelaevade saalis saab:

  • näha elukutseliste mudelimeistrite ehitatud detailseid tervik- ja läbilõikemudeleid ning poolmudeleid, mis olid Eesti laevaehitusmeistritele nii eelprojekti kui ka tööjooniste eest;
  • uurida laevaehitustööriistu, millega Eesti randades puulaevu ehitati;
  • vaadata eksootilisi esemeid, tutvuda meremehe eluoluga purjelaeval ning kuulata värvikaid seikasid Eesti meremeeste reisidest;
  • arvukate digilahenduste abil ülevaate nii merekaubanduse võrgustikust, purjelaevatüüpide arengust, baltisaksa maadeavastajate retkedest kui ka ajaloolisest taustast läbi nelja sajandi;
  • navigatsiooni teemaruumis näha parimat valikut navigatsiooniinstrumentidest Eesti Meremuuseumi kogust, mida varem pole eksponeeritud, ning digitaalset ülevaadet siinsetest tuletornidest koos nende mudelitega.


Aur muudab maailma

Eesti esimeseks regulaarseks aurulaevaühenduseks oli 1837. aastal alustanud Stockholm-Turu-Helsingi-Tallinn-Sankt-Peterburi liin, millel sõitsid ratasaurikud Storfürsten ja Fürst Menschikow. Kui suurtes mereriikides ületas aurulaevade kogutonnaaž juba 19. sajandi lõpul purjelaevade oma, siis Eestis alles peale Esimest maailmasõda. Seejärel toimus Eesti kaubalaevastikus kiire kasv ning 1930. aastate lõpul oli kaubalaevastiku kogutonnaaž 1000 elaniku kohta maailma riikide hulgas 7. ja Läänemere riikide hulgas 3. kohal.

Aurulaevade saalis saab:

  • näha kõige enam uusi laevamudeleid, mis on tellitud uue ekspositsiooni tarbeks mudelimeistritelt Eestist, Ahvenamaalt ja Inglismaalt;
  • uurida aurikutelt pärit esemeid ja meremeestele kuulunud tarbeesemeid;
  • digilahendusest valida sobiva laevareisi sõiduks Haapsalust Peterburi või Kuressaarest Stockholmi ning uurida reisilaevade kuulutusi või kütjate ja mehaanikute igapäevaelu laeva pardal;
  • tutvuda Eesti laevandusettevõtete lugudega kahe maailmasõja vahel ja olulisemate ekspordi-impordi artiklitega aastail 1880-1940.


Tehnoloogia raugematu areng

20. sajandi teisel poolel asendasid aurulaevu valdavalt mootorlaevad, mis tõid kaasa suure hüppe just navigatsioonitehnikas. Laevapere liikmete arv vähenes, reisijate ja kaubakoguste hulk suurenes. Otsing efektiivsete ja keskkonnasäästlike tehnoloogiliste laheduste järele kestab.

Ekspositsiooni kõrgeimal, mootorlaevade korrusel saab:

  • näha olulisemaid Eesti kauba-, reisi- ja kalalaevade mudeleid;
  • vaadata uuemaid ja vanemaid vormirõivaid ning laevade ja nende meeskondadega seotud esemeid;
  • kuulata vanemate ja nooremate meremeeste kogemusi elust laeval;
  • astuda Läänemere moodsaimast laevast inspireeritud navigatsioonisillale;
  • digilahenduste abil ülevaate kaasaegse laevaliikluse tihedusest, laevatüüpidest, laevadiislite toimimisest ja tööstuslikust kalapüügist;
  • end proovile panna erineva keerukusastmega meremärkidega navigatsiooniülesannete lahendamises;
  • saata teele laev, mille logiraamat saadab teateid ka pärast muuseumikülastust.

Vaata äpist, kuidas kuraatorid tutvustavad valitud eksponaate koge ja purjelaevade saalist.

Paksu Margareeta muuseum-külastuskeskuse külastuse loogiliseks jätkuks on peamiselt 20. sajandi meretehnikale pühendatud Eesti Meremuuseumi interaktiivne ekspositsioon Lennusadamas.