Liitu uudiskirjaga

    Avasta näitust

    Ahoi, meresõber!

    See ei ole tavaline muuseumimaja, vaid ehitati juba peaaegu 500 aastat tagasi. Siis oli siin linnakindlustus, kus valvati, et sissetungijad linna ei pääseks. Hoonet on mitu korda ümber ehitatud ja muuseumis on näha vanade müüride varemeid. Paksu Margareeta torni kõrvalt, Suurest Rannaväravast veeti linna kaupa, mis oli laevadega sadamasse toodud.

    Kõige vanem kaubalaev

    Muuseumis näeb Eestist leitud kõige vanemat, umbes 700-aastase laeva vrakki. Sellise kujuga laeva kohta öeldakse koge ning need seilasid Põhja- ja Läänemerel. Siin näeb ka  koge vraki juurest leitud esemeid, mis näitavad meile, kuidas sel ajal merel näiteks süüa tehti.

    Koge saalis saad:

    • avastada, kuidas koge ehitati;
    • teada, mille poolest erines keskaegne Tallinna sadam praegusest; milliseid kaupu siis veeti; kuidas koguseid mõõdeti ja kui palju kaubad väärt võisid olla;
    • kuulata kaupmeeste lugusid;
    • proovida juhtida tegevust keskaegses sadamas.

    Kui laed alla tasuta äpi, näed, kuidas näituse koostajad tutvustavad kuut asja koge ja purjelaevade saalist. Lae äpp alla siit

    Purjelaevad ootasid tuult

    Kui koge juurest edasi liigud, jõuad purjelaevade korrusele. Sa tunned selle kohe ära, sest siin on püsti päris laevamast suure purjega. See kuulus üle 80 aasta tagasi Saaremaal ehitatud laevale nimega Triin.

    Purjelaevade saalis saad:

    • uurida päris laevade järgi täpselt järele tehtud väikeseid laevamudeleid. Teiste hulgas näeb ka selle purjelaeva mudelit, millega Saaremaal sündinud maadeavastaja Bellingshausen Antarktise mandri avastas. Teada saad ka teiste Eestist pärit maadeavastajate reisidest;
    • ise seista laevarooli taga ja hiivata ankrut;
    • teha sõlmi ja kokku panna väikese purjelaeva.

    Veebis saad mängida mängu “Kes tahab saada polaaruurijaks?”

    Aurulaevade aeg

    Umbes 200 aastat tagasi leiutati kuuma auru jõul liikuvad laevad. Siis ei olnud enam vaja oodata, et tuul puhuks ja purjed laeva edasi tõukaks. Aurulaevadega veeti kaupu ja reisijaid. Kui tehnika arenes, hakati ehitama veel tugevama kerega metallist laevu, mis said talvel merel jääd lõhkuda. Nii said ka teised laevad talvel sõita. Varem jäeti laevad jää tulles sadamatesse seisma.

    Aurulaevade saalis saad:

    • näha tavapäraseid ja justkui pooleks lõigatud laevamudeleid, kust paistab ka laeva sisemus;
    • ise kokku panna laeva korstnamärgi;
    • sadamas kaupa peale ja maha laadida.

    Tänapäevased mootorlaevad

    Tänapäeval liiguvad suured reisi- ja kaubalaevad ning väiksemad, saarte vahel sõitvad, praamid mootori jõul. Muuseumi kõige kõrgemal korrusel on mootorlaevade saal, kus saad tutvuda Eesti suurimate kauba-, kala- ja reisilaevadega.

    Mootorlaevade saalis saad:

    • õppida selgeks merel kehtivad liikluseeskirjad ja -märgid;
    • kuulata meremeeste lugusid elust mootorlaeval;
    • ise järele proovida, kuidas laadida kaupa konteinersadamas;
    • näha, milline on ühe suure reisilaeva kaptenisild ja kuidas sealt laeva juhitakse.


    Et suures muuseumis oleks lihtsam ringi liikuda, küsi kassast kaasa tasuta teekonnakaart lastele!

    Kui järgmisel korral laevaga reisima lähed, tead juba päris hästi, kuidas on meresõit ajas muutunud. Aga võibolla saab Sinust hoopis järgmine laevaehitaja või kuulus kapten?

    Meie veebilehe kasutamise jätkamisega nõustute veebilehe põhifunktsioonide toimimiseks ja kasutaja eelistuste salvestamiseks vajalike küpsiste kasutamisega.

    Save preferences More info