- Paksus Margareetas
- 7.-12. klass
- Kestus kuni 90 min
Muuseumitunni eesmärk on anda kaardilugemise põhioskused ja tutvustada polaaralade geograafiat 19. sajandi ja 20. sajandi alguse kuulsate balti-saksa päritolu maadeavastajate retkede kaudu. Muuseumitunnis tutvuvad õpilased kaardiprojektsioonide ja moonutustega, võrdlevad ajaloolisi kaarte, sh reaalseid ajaloolisi kaarte Eesti Meremuuseumi kogudest, kasutavad maadeavastusi tutvustavaid digilahendusi Paksus Margareetas ning arutlevad pikkade merereiside ohtude üle. Õpilased täiendavad rühmades ajalooliste ekspeditsioonide kaarte – määravad kaardil objekti koordinaate, otsivad koordinaatide järgi objekti, täiendavad legendi, illustreerivad kaarti, mõõdavad vahemaid kasutades mõõtkava jms. Muuseumitund täiendab suurepäraselt 7. klassi ajaloo ja geograafia teemasid, kuid seikluslikud ja silmaringi avardavad tegevused sobivad ka vanemate klasside õpilastele.
- Enne muuseumitundi soovitame üle korrata või tutvuda kaardiõpetuse põhimõistetega (mõõtkava, legend, jms) ning kuulata Tartu Ülikooli kartograafi Taavi Pae lühiloengut kaartide tähtsusest,
- Pärast muuseumitundi soovitame mängida lauamängu „Kes avastab Antarktika?“ (mäng kingitakse igale koolile, kes tundi külastab) ning Antarktika geograafiat ning uurimissuundi tutvustavat digimängu „Kes tahab saada polaaruurijaks?“ ning lahendada järeltegevuse ülesandeid e-koolikotist märksõna alt „Viimased valged laigud.“
- Teemaga süvitsi tegelemiseks olenemata sellest, kas külastate muuseumitundi või mitte, soovitame lugeda Postimehe artiklit Bellingshauseni Vene Antarktika ekspeditsioonist, tutvuda Erki Tammiksaare artikliga “Vene Lõuna-Pooluse ekspeditsiooni pärand poliitilistes tõmbetuultes” (2014 Akadeemias), Go Travel Antarktika 200 erinumbriga (nii eesti kui ka inglise keeles) ning kuulata Kuku-raadio taskuhäälingut Krusensternist ning balti-saksa maadeavastuste ajaloost.
Riiklike õppekavadega kooskõlalised õpiväljundid
1) Õpilane oskab kasutada trüki- ja arvutikaarte ning teisi allikaid, et leida infot kindla piirkonna kohta:
- määrab suundi kaardil kaardivõrgu järgi;
- leiab gloobusel ekvaatori, nullmeridiaani (algmeridiaani), polaarjooned ning Arktika ja Antarktika;
- teab, millest tulenevad kahemõõtmeliste kaartide moonutused.
2) Võrdleb erinevatel ajastutel koostatud kaarte polaaralade kohta:
- selgitab, kuidas on kaardistamise põhimõtted viimase 500 aasta jooksul muutunud;
- teab ja oskab kasutada mõisteid: geograafiline laius, geograafiline pikkus, koordinaadid, kaardivõrk.
3) Tunneb polaaralade loodust ja kliimamuutuste mõju sellele, oskab toimida jätkusuutlikult:
- võrdleb Arktika ja Antarktika loodust, inimtegevust neil aladel ja selle mõju;
- teab, kuidas mõjutavad kliimamuutused polaarpiirkondi ning teab, kuidas toimida jätkusuutlikult.
4)Tunneb Eestist pärit olulisemaid baltisaksa maadeavastajaid ning nimetab mõne olulise ekspeditsiooni:
- oskab nimetada Maa piirkondi, mis kaardistati hilis-uusajal ja olid nö viimased valged laigud kaardil;
- analüüsib, miks just polaaralad ja kõrgmäestikud on piirkonnad, mis kaardistati kõige hiljem.
Hind:
III kooliaste ja gümnaasium 10 €/õpilane